Jaga lugu:

Brexit – kui juba, siis võimalikult kiiresti

Poliitilise „lendava tsirkusega“ kaasnev ebaselgus õõnestab nii ettevõtjate kui ka euroliidu kindlustunnet, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Äripäeva meelest peaks Eesti Euroopa Liidu tasandil toetama otsuseid, mis viiksid Brexiti puhul võimalikult kiire lahenduseni. Praegune poliitilisest irratsionaalsusest ja ideoloogilistest teguritest tingitud ebaselgus sisendab nii ettevõtjatele kui ka Euroopa avalikkusele kõike muud kui kindlustunnet.

29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik ametlikult kavatsusest EList lahkuda. Kaks aastat hiljem peaks kõik olema lahkumiseks valmis. Paraku on läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe ümber käiv poliitiline võitlus jõudnud olukorda, kus kogu protsess näib aina venivat, millele viitavad eelmise nädala hääletused Briti alamkojas. Tagasi lükati nii peaminister Theresa May saavutatud lepe, leppeta lahkumine kui ka uus referendum. Toetuse pälvis ettepanek Brexit edasi lükata.

Igasugustesse täiendavatesse ajapikendustesse tuleks Äripäeva hinnangul suhtuda pigem eitavalt. Kui siiski, peaksid need vähemalt sisaldama konkreetseid tegevusplaane edasiseks. Meenutagem, et Ühendkuningriigi palvel sisaldub 585-leheküljelises mahukas lahkumisleppes kõige muu mõistliku kõrval ka üleminekuperiood, mis kestaks 31. detsembrini 2020. Leppeta Brexitit praeguse seisuga välistada ei saa ning parim, mida teha, on selleks valmistuda.

EL ei peaks laskma end tõmmata saareriigi poliitilisse võitlusse, mis kütab vaid emotsionaalset fooni ja annab populistidele uue kondi hambusse. Rahvas on referendumil rääkinud ja teine referendum ei tooks midagi muud kui lihtsalt samu emotsionaalseid loosungeid otsast peale, rääkis ka Äripäeva raadios saates „Kuum tool“ välispoliitika-ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

Ühendkuningriik astus 1973. aastal toonasesse Euroopa Ühendusse majanduslikel põhjustel, peibutajaks ühisturumaade majanduskasv. Milliseks kujuneb Brexiti mõju saareriigi majandusele, on ebaselge. Kuigi sealsed ettevõtted teevad turvatunnet otsides näiteks harukontoreid Mandri-Euroopasse, ei tähenda see Londoni positsiooni muutust finantskeskusena, mis meelitab edaspidigi talente ja kapitaliinvesteeringuid. Näiteks LHV asutas aasta tagasi Londonisse filiaali ja ka praegu ollakse seal tegutsedes enesekindlad. Isegi kui Brexit toob teatud takistusi, nähakse neid LHV Groupi juhi Madis Toomsalu sõnul ajutisena. „Kahtlemata Londoni roll säilib. Kas ta nüüd natukene kõigub, on iseasi, aga ta kindlasti säilib,“ kinnitas Toomsalu Äripäeva raadios.

Ei ole enam naljakas

Samavõrd, nagu valmistumine leppeta Brexitiks, on tähtis, et tunnelis hakkaks paistma mingigi valgus. See oleks sõna otseses mõttes ka vaimse tervise huvides. 26. mail valitakse Euroopa Parlamenti ning ei pea olema eriline hiromant, et ennustada järgmisi segadusi, kui lahkumisaeg läheb sellest kuupäevast üle.

Eelmisel nädalal levis sotsiaalmeedias meem, kus 1980ndate kultusulmefilmi „Tagasi tulevikku“ peategelane dr Emmett Brown toob ajamasinaga aastast 2044 teate, et Brexiti teemat arutatakse ikka veel. Eelmisel nädalal Briti parlamendi vastuoluliste hääletuste kaskaad vääris juba legendaarse Monty Pythoni lendava tsirkuse pilotaaži. Kiire selge lahenduseta on aga teema kardetavasti peagi nii tüütu, et selle üle ei osata enam naljagi teha. Või ei taha keegi naljade üle naerda.

Brexiti oli teemaks ka Äripäeva raadio saates "Kuum tool".

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas