Lahjavõitu võimuleem mõne värske kartulitükiga

Väljamaksete korra liberaliseerimine ning varade investeerimiskontole kandmise võimalus annavad inimestele vabamad käed ja valikuvõimalused. Tulumaksukohustus ja ajaline viivitus väljamaksete tegemisel paneb piirid uisapäisa tegutsemisele. Teadlikul investoril on paindlikumaks muutuvast süsteemist kindlasti palju võita, kuid mis iganes muutuse korral tuleb rahvale teha põhjalikku teavitustööd.

Positiivsele poolele tuleb kanda ka riigiettevõtete erastamise ja riigi äriühingute börsile viimise plaane, ehkki mõnel puhul tahaks küsida, miks jäädakse poolele teele, näiteks Operailist plaanitakse millegipärast müüa kuni 49 protsenti. Riigireformi puhul lubatakse meile vastutavat ministrit, kuid mõõdetavaid samme leppest siiski ei leia. Ka pole kuigi selge, kuidas lahendatakse võõrtööjõu küsimus. Suurte taristuobjektide käsitlemisel on leitud kas osapooli rahuldavad sõnastused (nt Rail Baltic) või kasutatud silmanähtavalt targutavaid konstruktsioone nagu „analüüsime“, „tagame“, „jätkame“, „otsime võimalusi“, „kaalume“ ja „peame oluliseks“.

Seekordsete riigikogu valmiste järgset sisepoliitilist olukorda Eestis ja neis oludes tekkivat valitsust võib mõneti võrrelda Arnold Rüütli presidendiks valimisega aastal 2001. Endine president oli nähtavalt heatujulisena kohal ka riigikogu avaistungil. Mäletatavasti ei toonud Rüütli ametiaeg kaasa avalikke vapustusi ega ka kardetud tagasipööret Eesti seniselt teelt. Ent EKRE auesimehe väärikus ja tasakaalukus pole võrreldav tema juhtivate erakonnakaaslaste senise retoorikaga.