Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koroonaviiruse mõju: kognitiivne dissonants
Koroonaviiruse mõjud ja ohud võivad olla alahinnatud, samamoodi nagu ka võimalused, mida need Euroopale pakuvad, leiab Äripäev juhtkirjas.
Hiinast alguse saanud koroonaviirus on nakatanud juba üle 72 000 inimese, enamik neist Wuhani provintsis, ja nõudnud nädala alguse seisuga vähemalt 1775 elu. Viirus on maailma suuruselt teise majanduse segi paisanud. Hiina kui maailma tootmisbaas on halvatud, paljud tehased seisavad. Oluliselt on vähenenud sisetarbimine, ränga hoobi on saanud turism. Lennufirmad peatavad Hiinasuunalisi lende. Suurüritusi ja konverentse jäetakse ära. Hongkongis puhkenud esmatarbekaupade ostupaanika ja WC-paberi rööv on vaid pinnavirvendus viiruse mõjudest.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?