Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinlaste raha liugles vajuvale veele
Tallinna juhtide ihalus linnaettevõtete järele üllatab sama vähe kui sellega kaasnev poliitiline mõõde ja korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev pehmelt öeldes ei aplodeeri kolmapäevasele uudisele, millega muutus aktsiaseltsi Tallinna Vesi omanikering nii, et linn võtab enamusosaluse ettevõttes taas enda kätte. Kuigi erakapitali osalusel ja börsil jätkatakse, tähendab see ikkagi ettevõtte kontrollimist Vabaduse väljakult ja poliitilistest võimukoridoridest. Vale pole ka öelda, et ühe partei (piirkondlikust) kontorist, sest Keskerakond juhib linna hegemoonina.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?