Normaliseeritud Venemaa: küünilise ärika unelm või homne reaalsus
Ettevõtjad ja investorid, kel on hiljutiste arengute valguses käinud peast läbi mõte, et äkki saab ja võib varsti raha Venemaale viia, on küünikud, aga… mis siis, kui Venemaa normaliseerimine saabki reaalsuseks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Järgnev lugu juhtus napilt poolteist nädalat enne Valges Majas aset leidnud masendavat ajaloolist spektaaklit. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel küsis kiiresti kasvavate ettevõtete suurürituse – Gaselli Kongressi – laval Infortari juhatuse esimehelt Ain Hanschmidtilt: “Näha on, et Donald Trump üritab taastada Venemaaga kaubavahetuse? Kui see nii juhtub, kui see on legit... Võtad sa Venemaalt jälle gaasi sisse?”
Ameerika Ühendriikide inimesed valisid omale sellise presidendi, kes lubas USAsse raha tagasi tuua ja seda Donald Trump üritabki teha, rääkis poliitikavaatleja Lauri Tankler.
USA president Donald Trump arutab täna võimalust peatada või täielikult lõpetada sõjaline abi Ukrainale, sealhulgas Bideni administratsiooni lubatud relvatarned, teatas The New York Times anonüümsele allikale viidates.
Starmer vabandab, et ei kutsunud tippkohtumisele Balti riike
Suurbritannia peaminister Keir Starmeri teatel arutleb Ühendkuningriik koos Prantsusmaa ja Ukrainaga rahuplaani üle, mis esitatakse valmimise korral ka USA-le.
Ukraina ja Ameerika Ühendriigid pidid sõlmima reedel Valges Majas maavaraleppe, mille kohaselt saab Ukraina USAlt abi ning viimane saab kasutada maavarasid, kuid riikide presidendid läksid hoopis sõneluse järel kiirelt laiali.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.