• Metsatervenduse OÜ tähistab 25. tegevusaastat

    Metsaga kinnistute ja põllumaa ostmise ning majandamisega tegeleva Metsatervenduse OÜ portfellis on 14 000 hektarit Eestimaad. Ettevõtte juht Ants Erik nendib, et nende eesmärk pole maid müüa, vaid osta, omada ja heaperemehelikult majandada.

    „Meie eesmärgiks on ühelt poolt pikaajaline investeering ja teisalt olla patriotismist tükikese Eestimaa omanik. Tänaseks oleme saavutanud piisava portfelli, et olla efektiivne ja ökonoomne majandaja. Maasse ja metsa investeerimine pole nii kiire tuluga kui mõni teine valdkond, ent ka riskid on madalamad,” räägib Erik. Metsatervenduse OÜ koguportfelli kuulub 14 000 hektarit maad, millest 8000 ha on metsamaad, 5000 ha haritavat maad ning ülejäänud muuotstarbeline maa. Ettevõttel on kinnistuid üle Eesti, pooled maadest asuvad Kagu-Eestis.
    Metsatervenduse juhatuse liige Ants Erik kuulub ka Eesti Erametsaliidu juhatusse, et pakkuda erametsaomanikele tuge ja valdkonda Eestis arendada.Foto: Mai Kroonmäe
    Metsatervenduse OÜ asutamine jääb 1990. aastatesse – ettevõtte eelkäija oli AS Sylvester, mille müümisel jäid metsa- ja põllumaad Metsatervenduse OÜ-le. „Sektor on 25 aastaga palju arenenud, näiteks oli algusaastatel keeruline leida isegi metsaistutajaid. Täna oleme väga õnnelikud, et meie pikaajalised partnerid on enam kui 20 Eestimaa pereettevõtet ja FIE-t, kellele oleme püüdnud jätkusuutlikult tööd pakkuda. Meile on oluline, et saame elu maapiirkondades ergutada ning inimestele tööd anda,” räägib Erik. „Need inimesed on meiega olnud nii pikka aega, et on näinud metsa kasvamise protsessi kõiki etappe algusest lõpuni. Nad näevad oma töö tulemust ning kuna iga selles valdkonnas tehtud liigutus on väga pikaajalise mõjuga, on pikk partnerlussuhe omaette väärtus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaudselt loome igal aastal töökoha enam kui 200 inimesele, kes tegelevad töödega raiest, hooldamisest ja istutamisest kuni lõpptooteni välja. Oleme neile ülimalt tänulikud raske töö ja keeruliste otsuste langetamise eest.”
    Seoses sellega, et Metsatervenduse OÜ ostab lõviosa teenustest sisse, töötab ettevõttes vaid kuus inimest: metsaülem, kaks metsnikku ja kontoritöötajad, kes tegelevad andmete ning administratiivtööga. Lisaks on ettevõttel nõukogu, kes suunab küll kollektiivi, ent annab neile siiski väga paju tegevusvabadust. „Meie oleme lihtsalt maaomanikud, kellel puudub oma rasketehnika ning puidutööstus ja tänu sellele saame oma maad ja metsa majandada surveta. Meie tulu tuleb läbi maaviljakuse ehk metsanduses läbi juurdekasvu. Põllumaad on meil antud rendile,” nendib Erik. „Ainsad riskid tulenevad Eesti looduskaitsepoliitikast ja jätkuvalt suurenevast igameheõigusest, kuigi tegelikult on metsandus üks enamjälgitud ja ülereguleeritud sektor, mida jälgitakse alates raiest kuni lõpptoote müügini välja.”
    President annab üle Wildlife Estate Label sertifikaadi.Foto: Metsatervenduse OÜ
    Maa väärtus ei lange
    Kui 1990. aastad olid Eriku sõnul keerulised ajad, mil oluline oli saada toit lauale ja tuba soojaks, siis tugev muutus ja kindlustunne saabus Euroopa Liitu ning NATO-sse astumisega. „Ja mis kõige olulisem – kõigi nende kriiside ja raha juurdetrüki juures on maa väärtus pidevalt tõusnud. Ka 2008. aasta kriis näitas selgelt, et kui kõik oli turul languses, siis metsa- ja põllumaa hindadega ei juhtunud midagi. Kui börsid kukuvad, siis mets kasvab ikka edasi ja põld kannab vilja. Lisaks saab maa hinda läbi majandamise veelgi kergitada, tõstes maaviljakust ja tootlikkust.”
    Ta lisab, et maaomanikul on igapäevatöid väga palju: metsakasvatus, -hooldus, -uuendusraie, jahindus, maaparandus nii metsa- kui ka põllumaadel (nõukogude ajast pärandiks saadud amortiseerunud kraavide ja drenaažide eest hoolitsemine), ligipääsude rajamine ja korrashoid enda kinnistutele ja ka teistele maaomanikele ligipääsu võimaldamine, tehnorajatised (trassid, kaablid) ning uue kuuma teemana ka tuule- ja päikesepargid. „Samuti oleme ostnud kinnistuid, kus on olnud talukohad. Neid me meelsasti endale ei hoia, vaid püüame sinna elu sisse puhuda ning leida ostuhuvilisi, et elu maal areneks. Meile kuuluvad ka kümmekond kruusa- ja liivakarjääri, millega peab tegelema. Samuti tuleb maaomanikul tihedalt suhelda naabrite ja rentnikega ning omajagu on tegemist erinevate kooskõlastuste, detailplaneeringute, kaitsekorralduste ja metsa alla veetavate jäätmetega.”
    Foto: Metsatervenduse OÜ
    Eesti metsad on heades kätes
    „Eesti metsad on heades kätes,” kinnitab Metsatervenduse juht. „Meil Eestis on üle 100 000 metsaomaniku ja see mitmekesisus on suur väärtus. Kõik ei ole aga nii teadlikud ja professionaalid ning sageli metsaomanikuks mitte ei hakata, vaid saadakse näiteks pärimise teel, aga see pole probleem. Eestis on suurepärane riiklikult toetatav tugisüsteem metsaühistute näol, kust saab nõu, abi ja ka teenuseid tellida. Keegi ei eelda, et iga metsaomanik peab endale kogu metsandusega seonduva selgeks tegema, kuigi huvilistele korraldatakse – ja ka meie korraldame – ühistegevusi, õppepäevi ning kogemuste jagamise üritusi.”
    Ta nendib, et kõige olulisem on metsamajandamises tugineda teadusele ja talupojamõistusele. „Hetkel on murettekitav kahjuks tänane looduskaitsepoliitika. Eestis hakkas põhiseadus ja sellega eraomandi kaitse kehtima 30 aastat tagasi ja kõik justkui toimib, aga maatulundusmaa ja metsamaa puhul oleme paraku liikumas vastassuunas – käskude, keeldude ja omanikest ülesõitmise tendentsi poole. Maaomanikul on tegutsemiseks vaja vaid kolme tingimust: tegevusvabadust, õiglast maksukeskkonda ja piirangute puhul õiglast ja kohest hüvitist, aga seda viimast Eestis ei ole ning ka tegevusvabadus on hääbumas. See tähendab, et kui ühiskonnal on vaja mingit ala või liiki kaitsta, ei tohiks jätta seda lihtsalt maaomaniku õlule, vaid ühes arenenud demokraatlikus õigusriigis maksab selle kinni kogu ühiskond ehk maksumaksja. Kahjuks on meil rahapuudus igas sektoris ja maaomanik on jäetud üksi kandma vastutust ja osutama ökosüsteemi teenuseid oma kuludega kogu ühiskonnale. Kahjuks ei ole see jätkusuutlik ja mõjub just halvasti kaitstavatele liikidele ja sellest tulenevalt ka kogu inimkonnale. Peab silmas pidama, et meie ei küsi toetust, vaid piirangutest tekitatud kitsenduste hüvitamist!”
    Valgamaal tuletõrje veevõtu koht, mille kaldal puhkekoht kõikidele külastajatele.Foto: Metsatervenduse OÜ
    Sel aastal hakkab riik esmakordselt maksma väljaspool NATURA 2000 ala piiranguvööndites maaomanikele hüvitist – see võttis aega 30 aastat, ent selle hüvitise määr on 12 aasta vana. „Te mõelge, milline inflatsioon on selle aja jooksul toimunud? Sellistel puhkudel tahaksin avalikult küsida, et kust tuleb puhas õhk, vesi, elukeskkond ja hooldatud mets, mida kõik eluks vajame? Kitsendusi pannes ei tohi maaomanikku lihtsalt mängust välja jätta, vaid neid tuleb kaasata ning esmalt hüvitada koheselt ja õiglaselt tekkinud kahju. Eesti looduskaitsepoliitika on läbikukkunud ja vajaks paradigma muutust ning uuesti alustamist loodushoiu nime all, kus peategelasi on kaks – kaitstav liik ja maaomanik. Tuleb lõpetada maksumaksja raha raiskamine looduskaitse nime all toimetavate organisatsioonide rahastamisele ning see suunata teadlastele ja maaomanikele hüvitise maksmiseks ning reaalselt liikide seisukorra parandamisele looduses, mitte ainult paberimäärimisele!”
    Rääkides üldiselt Metsatervenduse OÜ ning maa- ja metsaomanike suurematest väljakutsetest, ütleb Erik, et need on seotud kliimamuutustega ja sellega kohanemisega. „Metsanduses ei ole suured ja järsud pöörded õigustatud. Aga samas tuleb muidugi metsa uuendamisel jälgida hoolega, mis puuliigiga uuendada ning kuidas see näiteks vastu peab üha kuivematele ja kuumematele suvedele. Meie jätkame tulundusmetsades aktiivse metsa majandamisega ja katsume täita ühiskonna tellimust. Ühest aktiivselt majandatud metsast saab 3-4 korda suuremat kasu ja puitu kui hooldamata metsast. Mida efektiivsemad me oleme ja suurema juurdekasvu saame ühel metsaosal, seda rohkem saame kaitsta väärtusi teisel. Puit on tulevikumaterjal ja see ei ole lihtsalt loosung ning selle kasvatamisele ja väärindamisele tuleb rohkem positiivset tähelepanu pöörata. Loodan, et Eesti Vabariik püsib igavesti nii nagu püsivad ja kasvavad meie metsad!”
    Jaga lugu:
Seotud lood

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Otsustavate naiste TOP: kõrgepalgalisest ametnikust vaikiva suurärimehe tütardeni
Sel nädalal ilmunud Otsustajate TOPi esisajast leiab vaid kuus naist ja neistki vaid üks oli valmis Äripäevaga rääkima.
Sel nädalal ilmunud Otsustajate TOPi esisajast leiab vaid kuus naist ja neistki vaid üks oli valmis Äripäevaga rääkima.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.