Artikkel
  • Metsatervenduse OÜ tähistab 25. tegevusaastat

    Metsaga kinnistute ja põllumaa ostmise ning majandamisega tegeleva Metsatervenduse OÜ portfellis on 14 000 hektarit Eestimaad. Ettevõtte juht Ants Erik nendib, et nende eesmärk pole maid müüa, vaid osta, omada ja heaperemehelikult majandada.

    „Meie eesmärgiks on ühelt poolt pikaajaline investeering ja teisalt olla patriotismist tükikese Eestimaa omanik. Tänaseks oleme saavutanud piisava portfelli, et olla efektiivne ja ökonoomne majandaja. Maasse ja metsa investeerimine pole nii kiire tuluga kui mõni teine valdkond, ent ka riskid on madalamad,” räägib Erik. Metsatervenduse OÜ koguportfelli kuulub 14 000 hektarit maad, millest 8000 ha on metsamaad, 5000 ha haritavat maad ning ülejäänud muuotstarbeline maa. Ettevõttel on kinnistuid üle Eesti, pooled maadest asuvad Kagu-Eestis.
    Metsatervenduse juhatuse liige Ants Erik kuulub ka Eesti Erametsaliidu juhatusse, et pakkuda erametsaomanikele tuge ja valdkonda Eestis arendada.Foto: Mai Kroonmäe
    Metsatervenduse OÜ asutamine jääb 1990. aastatesse – ettevõtte eelkäija oli AS Sylvester, mille müümisel jäid metsa- ja põllumaad Metsatervenduse OÜ-le. „Sektor on 25 aastaga palju arenenud, näiteks oli algusaastatel keeruline leida isegi metsaistutajaid. Täna oleme väga õnnelikud, et meie pikaajalised partnerid on enam kui 20 Eestimaa pereettevõtet ja FIE-t, kellele oleme püüdnud jätkusuutlikult tööd pakkuda. Meile on oluline, et saame elu maapiirkondades ergutada ning inimestele tööd anda,” räägib Erik. „Need inimesed on meiega olnud nii pikka aega, et on näinud metsa kasvamise protsessi kõiki etappe algusest lõpuni. Nad näevad oma töö tulemust ning kuna iga selles valdkonnas tehtud liigutus on väga pikaajalise mõjuga, on pikk partnerlussuhe omaette väärtus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaudselt loome igal aastal töökoha enam kui 200 inimesele, kes tegelevad töödega raiest, hooldamisest ja istutamisest kuni lõpptooteni välja. Oleme neile ülimalt tänulikud raske töö ja keeruliste otsuste langetamise eest.”
    Seoses sellega, et Metsatervenduse OÜ ostab lõviosa teenustest sisse, töötab ettevõttes vaid kuus inimest: metsaülem, kaks metsnikku ja kontoritöötajad, kes tegelevad andmete ning administratiivtööga. Lisaks on ettevõttel nõukogu, kes suunab küll kollektiivi, ent annab neile siiski väga paju tegevusvabadust. „Meie oleme lihtsalt maaomanikud, kellel puudub oma rasketehnika ning puidutööstus ja tänu sellele saame oma maad ja metsa majandada surveta. Meie tulu tuleb läbi maaviljakuse ehk metsanduses läbi juurdekasvu. Põllumaad on meil antud rendile,” nendib Erik. „Ainsad riskid tulenevad Eesti looduskaitsepoliitikast ja jätkuvalt suurenevast igameheõigusest, kuigi tegelikult on metsandus üks enamjälgitud ja ülereguleeritud sektor, mida jälgitakse alates raiest kuni lõpptoote müügini välja.”
    President annab üle Wildlife Estate Label sertifikaadi.Foto: Metsatervenduse OÜ
    Maa väärtus ei lange
    Kui 1990. aastad olid Eriku sõnul keerulised ajad, mil oluline oli saada toit lauale ja tuba soojaks, siis tugev muutus ja kindlustunne saabus Euroopa Liitu ning NATO-sse astumisega. „Ja mis kõige olulisem – kõigi nende kriiside ja raha juurdetrüki juures on maa väärtus pidevalt tõusnud. Ka 2008. aasta kriis näitas selgelt, et kui kõik oli turul languses, siis metsa- ja põllumaa hindadega ei juhtunud midagi. Kui börsid kukuvad, siis mets kasvab ikka edasi ja põld kannab vilja. Lisaks saab maa hinda läbi majandamise veelgi kergitada, tõstes maaviljakust ja tootlikkust.”
    Ta lisab, et maaomanikul on igapäevatöid väga palju: metsakasvatus, -hooldus, -uuendusraie, jahindus, maaparandus nii metsa- kui ka põllumaadel (nõukogude ajast pärandiks saadud amortiseerunud kraavide ja drenaažide eest hoolitsemine), ligipääsude rajamine ja korrashoid enda kinnistutele ja ka teistele maaomanikele ligipääsu võimaldamine, tehnorajatised (trassid, kaablid) ning uue kuuma teemana ka tuule- ja päikesepargid. „Samuti oleme ostnud kinnistuid, kus on olnud talukohad. Neid me meelsasti endale ei hoia, vaid püüame sinna elu sisse puhuda ning leida ostuhuvilisi, et elu maal areneks. Meile kuuluvad ka kümmekond kruusa- ja liivakarjääri, millega peab tegelema. Samuti tuleb maaomanikul tihedalt suhelda naabrite ja rentnikega ning omajagu on tegemist erinevate kooskõlastuste, detailplaneeringute, kaitsekorralduste ja metsa alla veetavate jäätmetega.”
    Foto: Metsatervenduse OÜ
    Eesti metsad on heades kätes
    „Eesti metsad on heades kätes,” kinnitab Metsatervenduse juht. „Meil Eestis on üle 100 000 metsaomaniku ja see mitmekesisus on suur väärtus. Kõik ei ole aga nii teadlikud ja professionaalid ning sageli metsaomanikuks mitte ei hakata, vaid saadakse näiteks pärimise teel, aga see pole probleem. Eestis on suurepärane riiklikult toetatav tugisüsteem metsaühistute näol, kust saab nõu, abi ja ka teenuseid tellida. Keegi ei eelda, et iga metsaomanik peab endale kogu metsandusega seonduva selgeks tegema, kuigi huvilistele korraldatakse – ja ka meie korraldame – ühistegevusi, õppepäevi ning kogemuste jagamise üritusi.”
    Ta nendib, et kõige olulisem on metsamajandamises tugineda teadusele ja talupojamõistusele. „Hetkel on murettekitav kahjuks tänane looduskaitsepoliitika. Eestis hakkas põhiseadus ja sellega eraomandi kaitse kehtima 30 aastat tagasi ja kõik justkui toimib, aga maatulundusmaa ja metsamaa puhul oleme paraku liikumas vastassuunas – käskude, keeldude ja omanikest ülesõitmise tendentsi poole. Maaomanikul on tegutsemiseks vaja vaid kolme tingimust: tegevusvabadust, õiglast maksukeskkonda ja piirangute puhul õiglast ja kohest hüvitist, aga seda viimast Eestis ei ole ning ka tegevusvabadus on hääbumas. See tähendab, et kui ühiskonnal on vaja mingit ala või liiki kaitsta, ei tohiks jätta seda lihtsalt maaomaniku õlule, vaid ühes arenenud demokraatlikus õigusriigis maksab selle kinni kogu ühiskond ehk maksumaksja. Kahjuks on meil rahapuudus igas sektoris ja maaomanik on jäetud üksi kandma vastutust ja osutama ökosüsteemi teenuseid oma kuludega kogu ühiskonnale. Kahjuks ei ole see jätkusuutlik ja mõjub just halvasti kaitstavatele liikidele ja sellest tulenevalt ka kogu inimkonnale. Peab silmas pidama, et meie ei küsi toetust, vaid piirangutest tekitatud kitsenduste hüvitamist!”
    Valgamaal tuletõrje veevõtu koht, mille kaldal puhkekoht kõikidele külastajatele.Foto: Metsatervenduse OÜ
    Sel aastal hakkab riik esmakordselt maksma väljaspool NATURA 2000 ala piiranguvööndites maaomanikele hüvitist – see võttis aega 30 aastat, ent selle hüvitise määr on 12 aasta vana. „Te mõelge, milline inflatsioon on selle aja jooksul toimunud? Sellistel puhkudel tahaksin avalikult küsida, et kust tuleb puhas õhk, vesi, elukeskkond ja hooldatud mets, mida kõik eluks vajame? Kitsendusi pannes ei tohi maaomanikku lihtsalt mängust välja jätta, vaid neid tuleb kaasata ning esmalt hüvitada koheselt ja õiglaselt tekkinud kahju. Eesti looduskaitsepoliitika on läbikukkunud ja vajaks paradigma muutust ning uuesti alustamist loodushoiu nime all, kus peategelasi on kaks – kaitstav liik ja maaomanik. Tuleb lõpetada maksumaksja raha raiskamine looduskaitse nime all toimetavate organisatsioonide rahastamisele ning see suunata teadlastele ja maaomanikele hüvitise maksmiseks ning reaalselt liikide seisukorra parandamisele looduses, mitte ainult paberimäärimisele!”
    Rääkides üldiselt Metsatervenduse OÜ ning maa- ja metsaomanike suurematest väljakutsetest, ütleb Erik, et need on seotud kliimamuutustega ja sellega kohanemisega. „Metsanduses ei ole suured ja järsud pöörded õigustatud. Aga samas tuleb muidugi metsa uuendamisel jälgida hoolega, mis puuliigiga uuendada ning kuidas see näiteks vastu peab üha kuivematele ja kuumematele suvedele. Meie jätkame tulundusmetsades aktiivse metsa majandamisega ja katsume täita ühiskonna tellimust. Ühest aktiivselt majandatud metsast saab 3-4 korda suuremat kasu ja puitu kui hooldamata metsast. Mida efektiivsemad me oleme ja suurema juurdekasvu saame ühel metsaosal, seda rohkem saame kaitsta väärtusi teisel. Puit on tulevikumaterjal ja see ei ole lihtsalt loosung ning selle kasvatamisele ja väärindamisele tuleb rohkem positiivset tähelepanu pöörata. Loodan, et Eesti Vabariik püsib igavesti nii nagu püsivad ja kasvavad meie metsad!”
Seotud lood

Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.