Uuringud näitavad, et kuni 90% internetikasutajatest alustab oma ostuteekonda internetist. See võib lõppeda eduka tehinguga kas veebis või tavakaupluses.
Näiteks Liisi soovib osta uut autot. Enne salongi minemist teeb ta internetis põhjaliku taustauuringu. Salongi astudes on ta piisavalt teadlik, millist mudelit ja millise varustusega ta osta soovib. Müügiinimesel jääb ainult vormistada tellimus.
Juhil on hea meel, et müügimees Oskar teeb head tööd. Antud olukorras tuleks tegelikult kiita hoopis turundusmeeskonnas töötavat Tiinat, kes on ettenägelikult teinud head tööd. Saanud aru kliendi ostuteekonnast, teinud vajalikud tegevused ja oskab neid pärast ka analüüsida.
Eelmist näidet silmas pidades on paljud väike- ja keskmised ettevõtted kasutanud põhilise turundus- ja reklaamikanalina just internetti. Enam ei ole päevakorral küsimus, kas digiturundus on vajalik või mitte – küsima peab, kui osavalt suudab ettevõte selle oma toodete või teenuste turundusse ja müüki lõimida. Otsusele peab järgnema läbi mõeldud plaan, kuidas tegelikult jõuda tulemuseni, mis teeb juhid rõõmsaks, toob raha sisse ja hoiab kulud madalad. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika – see kehtib ka internetis.
Mida peaks digiturunduse strateegia sisaldama?
Internet, sh sotsiaalmeedia, on nagu lava ja ettevõtte turundaja lavale astuv täht. Kas aga turundaja teab, mida öelda, kuidas lahutada rahva meelt kaasahaaravalt? Kas ta on ka valmis pressikonverentsil oma tegudest aru andma? Enne „lavale astumist” tuleb esinemine põhjalikult läbi mõelda ja mitte unustada, et muusik on laval mõne tunni, aga avalik kommunikatsioon digimaailmas toimib kogu aeg. Näiteks hästi kirjutatud blogikanne võib tuua uue kliendi ka mitme aasta pärast.
Digiagentuur WSI Online on välja töötanud digistrateegia kaardi, kust selgub, et strateegiat luues tuleb valida sobivad kanalid ning need omavahel tervikuks kujundada. Kõik valitud tegevused peavad toetama ärieesmärke.
Tegevuste keskmes on hea ja läbimõeldud veebileht. Facebooki-konto võib ka olla, aga see ei tohi olla põhiline. Kui ükskord Facebook näiteks oma reegleid muudab ja keelab firmakontod ära, mis siis juhtub? Veebileht kuulub ettevõttele, Facebooki-konto mitte.
Tiina näitel ei tohi ära unustada ka kogutud andmete analüüsi – see, mida saab mõõta, seda saab ka parandada. Tänapäeval kulutatakse palju raha reklaamidele ja kampaaniatele ning liiga vähe tulemuste mõõtmisele ja analüüsimisele. Ideaalis võiks digiturundus ja sealne müük olla niivõrd mõõdetav, et tead, kui palju pead investeerima, et saavutada näiteks ettevõtte 30% suurune kasv.
Ettevõte, toode või teenus, unikaalne väärtuspakkumine
Ärilised eesmärgid
Konkurendid
Sihtturud ja sihtgrupid
Olemasolevate andmete analüüs
Kodulehe eesmärk
Digimeedia kanalid ja reklaamid
SEO (veebilehe optimeerimine Google’ile) ja sisuturundus
Inbound (sisu oskuslik pakkumine vastavalt kliendi ostuteekonnale) ja turunduse automatiseerimine
Sotsiaalmeedia
E-post
Mobiilikasutaja
Sobivad tarkvarad
Põhilised mõõdikud (KPId), mida jälgima hakatakse
<!-- text -->
Ettevõtja käsiraamat
Äripäeva käsiraamatud on praktilised professionaalsed töövahendid tippspetsialistile ja juhile.
Ettevõtja käsiraamat on ilmunud juba 15 aastat. Veebis täieneb info igal kuul, paberil ilmub täiendus neli korda aastas.
Ettevõtja käsiraamat annab juhile ja ettevõtjale ülevaate ettevõtte asutamisest, juhtimisest, kontrollimisest ja arendamisest. Peale nende on käsiraamat abiks ka valdkonna konsultantidele, õpetajatele, õppejõududele ning ka õpilastele ja tudengitele, kes soovivad omandada ettevõtlusest laialdasi teadmisi ning olla kursis uusimate ettevõtlussuundadega.
Loe pikemalt Äripäeva ettevõtja käsiraamatust.
Mida sisaldab aastane litsents?
ligipääsu veebikeskkonnalevõimalust kasutada nõuandekeskustvahetatavate lehtedega paberväljaannetkord kvartalis paberväljaande uuendusielektroonilist uudiskirja Õigusuudised