Juhatuse liikmeks saab isik, kelle poolt antakse kõige rohkem hääli, ja tema volitused tekivad vastava otsuse tegemisest, mitte kandest äriregistrisse.
Viimasel ajal on ajakirjanduses tihti kajastatud ja olen ka ise oma töös mitmel juhul kokku puutunud küsimusega äriühingu juhatuse liikme valimise ja tema volituste tekkimise aja kohta – millal on ikkagi isik juhatuse liikmeks valitud ja millal algavad tema volitused.
Kuna nende küsimustega kaasneb ikka veel väärarusaamasid, mis põhjustavad palju segadust, väärib see teema üle kordamist.
Otsus juhatuse liikme valimise kohta
Osaühingus valivad juhatuse liikmeid üldjuhul osanikud. Aktsiaseltside ning nõukoguga osaühingute puhul valib juhatuse liikmed nõukogu. Isiku juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik vastav otsus.
Üldnorm osanike otsuse vastuvõtmise kohta sätestab, et osanike koosolekul on otsus vastu võetud siis, kui selle poolt antakse üle poole koosolekul esindatud häältest. Ilma koosolekuta otsustamise puhul on otsus vastu võetud siis, kui selle poolt antakse üle poole kõigist osanike häältest. Teatud juhtudel näeb seadus ette suurema häälteenamuse nõude, näiteks põhikirja või kapitali muutmisel on vajalikud kahe kolmandiku hääled. Samuti on võimalik ühingu põhikirjas ette näha suurem häälteenamuse nõue, näiteks 75%.
Väga sagedasti kohaldatakse „üle poole“ häälteenamuse nõuet ka juhatuse liikme valimisel, kuid see on vale. Nimelt näeb seadus ette erisätte isikuvalimiste puhuks. Säte ütleb, et isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli. Seega vastuhääli ei arvestata. See aga tähendab, ja seda on kinnitanud ka riigikohus mitmes lahendis, et juhatuse liikmeks võib saada ka isik, kelle poolt antakse ainult 1% häältest, kui teisi kandidaate üles ei seata või teised saavad veel vähem hääli.
Osanikel on õigus ja võimalus näha põhikirjas ette erisus ka isikuvalimiste puhuks. Näiteks, et juhatuse liikmeks saamiseks on vajalik üle poole või teatud kindel protsent häältest. Kuid selline erisus, ja seda on jällegi kinnitanud riigikohus, peab olema sõnaselgelt põhikirjas sätestatud. Ei piisa sellest, et põhikirjas on erisus üksnes otsuse üldise vastuvõtmise korra kohta.
Juhatuse liikme volituste tekkimise aeg
Peale vastava otsuse on isiku juhatuse liikmeks valimiseks vajalik ka tema nõusolek. Juhatuse liikme volitused tekivad tema valimisega juhatuse liikmeks osanike või nõukogu poolt. Kui ajaliselt veel täpsemaks minna, siis need volitused tekivad hetkest, kui valitud isik saab vastavast otsusest teada.
Eelnev tähendab muuhulgas seda, et juhatuse liikme volituste algusaeg ei sõltu sellest, kas ja millal isik äriregistrisse juhatuse liikmena kantakse. Äriregistris võib olla juhatuse liikmena isik, kes tegelikult enam juhatuse liige ei ole. Sellisel juhul sisaldab äriregister valeinformatsiooni.
Mis tähendust siis äriregistrist nähtuv valeinformatsioon omab? See omab tähendust selliste kolmandate isikute suhtes, kes ei tea ega peagi teadma, et äriregistris olev info on vale. Sellised kolmandad isikud võivad äriregistrist nähtuvale tugineda ehk pidada juhatuse liikmeks isikut, kes on äriregistrisse kantud, kuid kes tegelikult selles rollis enam ei ole.
Kui kolmas isik aga teab või peab teadma, et osanikud või nõukogu on valinud uue juhatuse liikme, ei saa ta tugineda äriregistris sisalduvale valeinformatsioonile, vaid ta saab käsitleda juhatuse liikmena osanike või nõukogu valitud isikut.
Äriõigus. Näidised ja kommentaarid
Artikkel ilmus Äripäeva äriõiguse käsiraamatus, mille peatoimetaja on advokaadibüroo TRINITI advokaat Mikk Põld.
Äripäeva käsiraamatud on praktilised professionaalsed töövahendid tippspetsialistile ja juhile.
Äriõiguse käsiraamat on ilmunud üheksa aastat. Veebis täieneb info igal kuul, paberil ilmub täiendus neli korda aastas.
Käsiraamat on praktiline töövahend, mis sisaldab kommentaare, juhiseid ja dokumendinäidiseid ning on mõeldud igale Eesti firmale, kes soovib olla kursis seadusemuudatuste ja kohtupraktikaga. Tegemist on ainulaadse eestikeelse materjaliga, mis selgitab ja analüüsib äriühingu toimimist algusest lõpuni.
Käsiraamat on mõeldud eelkõige firmajuhtidele, aga ka juristidele, advokaatidele, notaritele ning kõigile teistele spetsialistidele, kes oma igapäevatöös vajavad põhjalikumat teavet äriõigusest.
Loe pikemalt Äripäeva äriõiguse käsiraamatust http://kasiraamat.ee/et/arioigus.
Mida sisaldab aastane litsents?
• ligipääsu veebikeskkonnale• võimalust kasutada nõuandekeskust• vahetatavate lehtedega paberväljaannet• kord kvartalis paberväljaande uuendusi• elektroonilist uudiskirja Õigusuudised
KÕIK VAJALIK FOTOMATERJAL TRIIBUS.
Autor: Mikk Põld, advokaadibüroo TRINITI advokaat