Eksperdid avaldavad hea arenguvestluse saladused

Juhtide arendaja ja pikaaegse personalijuhi Riina Vartsi sõnul on Eesti ettevõtete probleem see, et arenguvestlusi ei mõtestata.  Foto: Raul Mee
Jaga lugu:
Kasulik
Ainult tellijale

Selleks, et arenguvestlustest oleks kasu, tuleks neid pidada tihemini kui 1-2 korda aastas ning vestlustel peab olema tähendus ja sisu, leiavad Eesti personalieksperdid.

“Poole aasta tagant tulemust hinnata on liialt aeglane, tagasiside peab olema vahetum, lähenemine tööprotsessidele paindlikum,” soovitab karjäärinõustaja ja tarkvaraarendusettevõtte Proekspert tööõnne spetsialist Tiina Saar-Veelmaa.

Juhtide arendaja, konsultant ning pikaaegne personalijuht Riina Varts märkis, et arenguvestlus pole ju asi iseenesest, vaid see ongi juhtimine. “Arenguvestlus on üks paljudest juhtimistööriistadest, mistõttu peaks jutuajamisi olema kindlasti sagedamini kui kord või kaks aastas,” selgitas Varts ning lisas, et paljudes organisatsioonides on sellest ka juba aru saadud ning juhid peavad üks ühele jutuajamisi kord nädalas või kord kuus. “See on juhi võimalus toetada oma inimesi iga päev, tunda huvi ja olla nende jaoks olemas,” nentis Varts.

Arenguvestlus annab võimaluse vaadata oma tööle ja eneseteostusele helikopter-vaates, leiab Saar-Veelmaa. „Aeg-ajalt on hea peatuda ja mõelda, kuhu üldse teel olen. Panna endale natukene suuremaid sihte, ” selgitas ta. Kui varem olid arenguvestlused eeskätt tulemuste hindamiseks, siis tema hinnangul tänapäevane töökultuur pigem kaugeneb sellest.

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad.

Oled tellija, kuid ei pääse lugema?Vaata siia

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt