- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 5000,47%7 615,92
- DOW 300,78%52 176,5
- Nasdaq 0,75%25 627,67
- FTSE 100−0,01%10 728,38
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,03
- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 5000,47%7 615,92
- DOW 300,78%52 176,5
- Nasdaq 0,75%25 627,67
- FTSE 100−0,01%10 728,38
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida jälgida töötajale laenu andmisel?
Enne tööandjana või tööandjaga laenulepingu sõlmimist tuleb hoolega mõelda, milline võiks olla laenu suurus, intressimäär, tagasimaksegraafik ning laenukasutuse tagajärg, kui laenukokkuleppeid ei suudeta täita.
Laenamine on kujunemas tavaliseks finantseerimise viisiks. Enamasti väljastavad laene finantsasutused, kuid pole keelatud laenata oma tööandjalt, ettevõttelt. Kuna laen on võõras kapital, mille eest tuleb maksta, siis on vaja mõelda sellele, millises summas, mullise tähtaja ja intressimääraga laenu võtta, ning sõlmida kokkulepe kirjalikult. Samuti tuleb läbi rääkida ja kokku leppida laenugraafiku tüüp ja intressimaksete arvutamise viis, et töötaja saaks hinnata, kas ta on võimeline täitma võetud kohustust oma sissetuleku arvel.
Äriseadustiku järgi ei või äriühing anda laenu oma osanikule, kes esindab rohkem kui 5% osakapitalist, ja juhtimisorgani liikmele. Töötajale laenu andmist ei keelata, kuid järgida tuleb turutingimusi intressimäära kehtestamisel, et vältida erisoodustuse tekkimist. Rahandusministri määrus „Erisoodustuse hinna määramise kord” reguleerib laenu intressimäära kehtestamist. Määruse järgi ei teki erisoodustust, kui intress on selle maksmise hetkel vähemalt kahekordne viimati Ametlikes Teadannetes avaldatud intressimäär.
Kui ettevõte annab töötajale laenu alla rahandusministri kehtestatud kahekordse alammäära, siis on erisoodustus laenult soodusintressimäära ja rahandusministri kehtestatud intressimääraga arvutatud intressisumma vahe.
Viidatud intressimäära alus on poolaasta kaupa (1. jaanuaril ja 1. juulil) Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, mis avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning on nähtav ka Eesti Panga kodulehel. Alates 1. jaanuarist 2017 kehtib võlasuhetele intressimäär 0,00%. Seega kuni järgmise intressimäära rakendamiseni on võimalik ettevõttel töötajale laenu anda intressimääraga 0%. Tulumaksuseaduse järgi peab aga ettevõtluse eesmärk olema suunatud tulu saamisele, seega pole intressita laenu andmine ettevõtluse eesmärgiga kooskõlas.
Ettevõtte kapitalil on hind, ka väljalaenatud rahal, ning töötajale laenu andmisel on mõistlik kokku leppida laenu kasutamise tasus, intressimääras. Kuigi laenude puhul tuleb järgida pigem krediidikulukuse kui intressimäära, siis töötajale laenamisel pole levinud kaasnevad kulud, nagu lepingutasu, kindlustuskulu jne, mille tõttu kujuneks krediidikulukuse määr kui kogukulu näitaja palju suuremaks kehtestatud intressimäärast.
Intress ja laenumaksete kujunemine
Intress on tasu laenatud raha kasutamise eest laenuperioodi jooksul. Intressi suurust väljendatakse protsentides laenatud rahasummalt teatava ajavahemiku kohta. Tavaliselt on intresside arvestamise periood üks aasta.
Kui töötaja laenab ettevõttelt raha, võib see olla võrreldav lühiajalise väikelaenuga. Krediidiandjate väikelaenu intressimäärad jäävad valdavalt vahemikku 15–25%, millest võib juhinduda töötajaga laenuintressi kokkuleppimisel. Siiski tuleb igas olukorras langetada situatsioonipõhine otsus olenevalt laenusumma suurusest, tagasimakse tähtajast, ettevõtte majanduslikust seisundist jms. Samuti tuleb hinnata töötaja laenuvajadust ja laenuvõimet.
Millist maksegraafikut eelistada?
Annuiteetmaksetega ehk kindla ajavahemiku tagant tehtavate maksetega graafiku puhul on laenu andjal tagatud parim riski-tulu suhe, sest esimeste perioodidega on saadud tagasi suurem osa laenukasutuse tulust ning kaugemas tulevikus riski suurenedes on oodata väiksemat tulu. Töötajale kui laenu võtjale on annuiteetgraafiku puhul eelis võrdse suurusega maksed kogu laenuperioodi jooksul.
Võrdse põhiosaga maksegraafiku puhul on igas laenumakses põhiosa suurus sarnane. Intressiosa makses on tagasimakseperioodi alguses suurem, mis järk-järgult perioodi lõpu poole väheneb. Võrdse põhiosaga graafiku eelis on suuremad intressitulud perioodi alguses, kuid kokkuvõttes saab laenuandja selle graafiku puhul vähem intressitulu võrreldes annuiteetgraafikuga. Töötajale ehk laenu võtjale on väiksem intressikulu soodsam, kuid arvestada tuleb suuremate tagasimaksetega perioodi alguses.
Hetkel kuum
Ühekordse tagasimaksega laenu puhul tagastatakse laen ühes osas laenutähtaja lõpus, kuid intressimaksed toimuvad tavaliselt iga perioodi (aasta) lõpus. Laenumakse sisaldab perioodi jooksul vaid intressimakset. Kuna perioodi kestel laenujääk ei vähene ning intresse arvutatakse laenujäägilt, kujuneb intressimakseks igal aastal sarnane summa ning viimasel perioodil kuulub tasumisele kogu põhiosa ning viimase perioodi intressisumma. Ühekordse tagasimaksega graafik on intressi teenimise seisukohast kõige tulusam. Kuid arvestades tuleviku määramatust, on risk laenatud raha ühes osas tulevikus tagasi saada samuti väga suur.
Raamatupidamise Praktik
Artikkel ilmus täispikkuses ajakirjas Raamatupidamise Praktik nr 111.
Raamatupidamise Praktik on ajakiri juhtidele, finantsistidele ja raamatupidajatele. Sellest leiab artikleid raamatupidamisest, aruannete koostamisest, maksudest, tööõigusest ja paljust muust, millega majandusarvestuses tuleb kokku puutuda. Igas ajakirja numbris ilmuvad lood uutest muudatustest.
Ajakiri ilmub kümme korda aastas (v.a juuli ja august). Ajakirja saab lugeda ka veebis.
Veebruarinumbri teemadevalik
• Maksumuudatused 2017 (Tõnis Jakob)• Põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimine (Tõnis Elling)• Nõuame võlad sisse (Triinu Hiob)• Finantsanalüüs selgitab välja ettevõtte probleemid ja eelised (Maire Otsus-Carpenter)• Tasuvusnäitajate ülesanne (Aet Toots)
Autor: Ave Nukka, Laivi Annus-Anijärv, Lääne-Viru rakenduskõrgkooli lektorid
Hetkel kuum
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
“Kõige märgilisema tähtsusega vahevalimiste tsükkel“
Ülevaade nädala lugudest
Boltis suunab tehisaru kirju, Lightyearis teeb kujundusi
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Ülevaade nädala lugudest
4
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele