Einar Rosin • 24 veebruar 2019

Ära kiirusta tuludeklaratsiooniga

Paljudel on tuludeklaratsioon juba esitatud. Kuid kes seda veel ei ole teinud, ei peaks kiirustama, sest osa maksuvabastusest võib muidu kahe silma vahele jääda.

Tuludeklaratsiooni on esitanud esimeste päevadega pea pooled maksumaksjad.  Foto: Andras Kralla

Maksuameti andmetel esitasid esimese kolme päevaga enda tuludeklaratsiooni ligikaudu pooled maksumaksjatest. Tulemus ei üllata, kuna ameti varasematest teadetest on näha, et enammakstud tulumaksu saab kevadel tagasi ligi 519 000 maksumaksjat. Tegelikkuses on see arv ehk suuremgi, sest esialgsed tulemused võtsid arvesse ainult maksuvaba tulu kasutamata jätnud maksumaksjaid. Teine oluline faktor on mugavus – väga paljudel juhtudel saab eeltäidetud tuludeklaratsiooni esitada kõigest ühe nupuvajutusega.

Kuigi e-maksuameti kasutusmugavus väärib kiitust, jääb lõplik vastutus deklareeritud andmete õigsuses siiski maksumaksjale endale. Seda nii siis, kui andmed deklareeritud tulude kohta on ebatäpsed, kui ka siis, kui liigse kiirustamise tõttu jääb osa maksuvabastustest kasutamata. Seega ei pruugi tuludeklaratsiooni esitamine näiteks kassajärjekorras seistes või bussi oodates olla kõige mõistlikum lahendus, olgugi et see on võimalik.

Jälgi, et kõik tulud saaksid deklareeritud

Uue tulumaksuvaba miinimumi arvestamise aluseid silmas pidades tuleks varasemast ehk hoolikamaltki jälgida seda, et deklaratsioonile saaksid kirja kõik aasta jooksul teenitud lisatulud, olgu need siis üüri- või Airbnb kaudu saadud renditulu, nädalalõppudel Taxify või Yandexi abil teenitud lisaraha või mõne ühisrahastusplatvormi kaudu laekunud intressid. Kui maksuamet deklareerimata tulud hiljem avastab, võib juhtuda, et lisaks nendelt arvestatud tulumaksule tuleb koos intressidega tagasi maksta ka puuduliku infoga deklaratsiooni alusel saadud tulumaksutagastus.

Äripäeva teabevara

Äripäeva teabekeskuse digiväljaanne Maksuteabevara valmib koostöös ärinõustamis- ja audiitorfirmaga KPMG Baltics, kelle maksunõustajad vastavad Teie küsimustele ka e-nõuandekeskuses.

Põhiteemad on maksumaksja õigused ja kohustused, tulumaks, käibemaks, aktsiisid, tollimaks, siirdehinnad, rahvusvaheline maksustamine.

Teine oluline koht, millele tasub tähelepanu pöörata, on väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu deklareerimine. Tuludeklaratsioonil on eeltäidetud andmetena kirjas Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja andmed väärtpaberite võõrandamistehingute kohta, kuid ei ole infot väärtpaberite soetusmaksumuse ja võõrandamisega seotud kulude kohta. Need andmed saab maksuhaldurile enamasti edastada internetipangast. Välispankade puhul andmete automaatse edastamise võimalust ei ole – sel juhul tuleb andmed sisestada käsitsi. Samuti tuleks jälgida, et väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ei deklareeritaks sellistelt tehingutelt, mis on tehtud investeerimiskonto kaudu.

Tulude deklareerimisel tuleks eriti tähelepanelik olla ka kõigil neil, kes on saanud tulu välismaalt. Kuigi välisriigist saadud töötasu ja dividendid ei pruugi Eestis kaasa tuua otsest maksukohustust, võetakse need siiski arvesse tulumaksuvaba miinimumi arvutamisel. Samamoodi tuleks tähelepanelikult suhtuda välismaistelt pangahoiustelt saadud intresside deklareerimisse. Kuigi hoiuste eest makstavad intressid ei ole reeglina kuigi suured, tuleb need siiski deklareerida. Eesti krediidiasutustes ja siinsetes filiaalides hoiustatud summade kohta laekub info intresside ja neilt kinni peetud tulumaksu kohta automaatselt.

Jälgi, et kõik kulud saaksid deklareeritud

Tulude maha arvamisel tasub eriti tähelepanelik olla lapsevanematel. Maksuamet kannab laste andmed automaatselt selle vanema tuludeklaratsioonile, kellele laekub lastetoetus. Sageli on see vanemapuhkusel viibiv ema. Kui aga emal samal ajal maksustatavaid tulusid ei ole, jääb ka laste eest antav täiendav tulumaksuvabastus kasutamata, kuna tulu, millest mahaarvamisi teha, lihtsalt ei ole. Selline olukord võis tekkida näiteks siis, kui 2018. aastal viimaseid kuid vanemapuhkusel viibinud emale enam vanemahüvitist ei makstud. Võimalik, et täiendavat maksuvabastust ei saa kasutada isegi siis, kui ema 2018. aasta jooksul tööle naasis, sest sellisel juhul võib tema 2018. aasta kogutulu jääda 6000 euro piiresse, mis tähendab, et see on tervenisti maksuvaba. Sel juhul saab ema küll tagasi töötasult kinni peetud tulumaksu, kuid täiendavaid mahaarvamisi enam teha ei saa. Sellistes olukordades peaks ema laste andmed tuludeklaratsioonilt kustutama. Seejärel on maksuvabastust võimalik kasutada isal, kes peab laste nimed ja isikukoodid lisama enda tuludeklaratsioonile.

Samuti peaksid tuludeklaratsiooni esitamisel tähelepanelikud olema abikaasad. Vastasel korral võib osa mahaarvamisi kaotsi minna. Kuigi abikaasade ühisdeklaratsiooni esitamise võimalust enam ei ole, on abikaasadel, kelle varasuhe on varaühisus, võimalik enda tulust tehtavaid mahaarvamisi teisele poolele üle kanda. Esiteks on võimalik abikaasale üle kanda kuni 2160 euro suurune maksuvabastus. Seda saab kasutada näiteks juhul, kui ühel abikaasadest 2018. aastal maksustatavat tulu ei olnud või oli väga väike, mistõttu jääks muidu osa maksuvabastusest kasutamata. Tõsi, kui abikaasade kogutulu on üle 50 400 euro, siis täiendavat maksuvabastust kasutada ei saa.

Teiseks võib abikaasale üle kanda kasutamata jäänud eluasemelaenu intresside ja koolituskulude summa. Siin tuleb arvestada, et kasutamata jäänud mahaarvamisi ei kanta abikaasa tuludeklaratsioonile automaatselt, vaid selleks tuleb deklaratsiooni lõpus teha vastav linnuke. Lisaks peab abikaasa enda deklaratsioonil kinnitama, et ta nõustub abikaasa kulude enda deklaratsioonile lisamisega, avades selleks deklaratsioonil rea "Mahaarvamiste jagamine".

Kui abikaasa on enda deklaratsiooni juba ilma abikaasa kulusid arvesse võtmata esitanud, saab seda siiski teha, kuid selleks tuleb deklaratsiooni täitmist uuesti alustada. Teisalt tuleb arvestada, et abikaasa, kellele kasutamata jääk üle kantakse, saab teise poole kulude arvel enda tuludeklaratsioonil täiendavaid mahaarvamisi teha ainult siis, kui tema enda deklareeritud intresside ja koolituskulude kogusumma jääb alla 1200 euro, sh mahaarvatavate eluasemelaenu intresside kogusumma saab olla kuni 300 eurot.

Hetkel kuum