• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rein Ratas kaupleb mõjuvõimu ja sidemetega?

    Tänase Äripäeva luubiblokk keskendub isikule, kes ka riigikogu liikmena endiselt oma vanal erialal kätt n-ö pulsil hoiab. Polekski selles ju midagi halba, kui ta oma majanduslikud huvid kenasti ja avalikult deklareeriks, saadud töötasudest rääkimata.

    Oleme sunnitud küsima, kas tipppoliitik, riigikogu liige, endine keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas kaupleb mõjuvõimu ja sidemetega.
    Äripäev kirjeldab, kuidas jäätmekäitlusfirma EcoPro on Saaremaale Ruhve poolsaarele, keset ehituskeeluvööndit ja rannakaitseala rajamas uhket 22hektarilist puhkeküla, kusjuures rannakaitsevööndit tahetakse vähendada 200 meetrilt 100-le, 50-le ja kohati isegi 35 meetrile!
    Ja Ratase koostatud keskkonnamõjude hindamine, mis peaks olema sõltumatu eksperdi hinnang, on koostatud diplomaatiliselt ning leiab arenduses, olenemata sellest, et puudub korralik tee, pole joogivett ning lahendamata on reovee küsimus, positiivseid mõjusid.
    Ehituskeeluvööndi vähendamise kohta ütleb ta, et tegemist on rannakaitse eesmärke järgiva tegevusega, sest arendaja tegevus on suunatud avalike huvide täitmiseks. "Mis siis ikkagi juhtub, kui ehituskeeluvööndit vähendada?" ning "Kavandatava tegevuse mõju maastiku ilmele võib pidada positiivseks ning maastikku rikastavaks," kostis Ratas mullusügisesel avalikul arutelul.
    Aga see selleks. Kelle meelest on ainuõige keskkond reservaat, kelle meelest kaunilt kujundatud klantspilt – arvamusi on erinevaid. Kuid artiklist selgub ka, et kuigi Ratas lööb keskkonnamõjude hindamisel üsna tihti kaasa, pole ta seni veel kordagi seda tööd ja saadud tasusid majanduslike huvide deklaratsioonides maininud. Ratas väidab, et ta ei kirjutanud neid tasusid deklaratsiooni, sest need polevat regulaarsed. "Deklareerinud pole ma sellepärast, et mul ei ole regulaarset tasu. See tasu, mis mina saan, on 1–2 korda aastas, ja ma ei pea sellest aru andma," ütleb Ratas.
    Nii ongi Äripäev taas sunnitud ülima kahetsustundega nentima, et täna on Eesti tipppoliitikute-ametnike igaaastased majanduslike huvide deklaratsioonid puhas variserlus, need ei näita isiku majanduslike huvide kohta sisuliselt mitte midagi. Ometi on ainuüksi Äripäev, teistest ajalehtedest rääkimata, mitmel korral juhtkirjas öelnud, et majanduslike huvide deklaratsioonid praegusel moel ei täida oma eesmärki ning et seda korda tuleks kindlasti kiiremas korras muuta.
    Alles eilses juhtkirjas kirjutasime, miks on oluline muuta poliitiku isiklik rahakott maksimaalselt läbipaistvaks – nii väldime juhtumeid, et rahakotti täidetakse ametipositsiooni ära kasutades. Eile tegime ettepaneku, et avalikud peaks olema ka nende isikute iga-aastased tuludeklaratsioonid, kellel on majanduslike huvide deklareerimise kohustus. Kusagilt on meelde jäänud, et lapsele tuleb ühe asja selgeks tegemiseks seda 17 korda korrata. Korrakem siis.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ettevaatust keskmise palgaga, see on fatamorgaana
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rääkides keskmisest palgast, oleme kohati sattunud kujutluste küüsi, mida tekitab sektorite enneolematu ebavõrdsus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.