EL huvides on Venemaa liitumine WTO-ga

Venemaa liitumisest WTO-ga on huvitatud paljud riigid. Nende hulgas Ameerika ja Saksamaa. Lähinaabritest kindlasti Soome. Euroopa Liidu ettevõtted jäävad tänu Venemaa mittekuuluvusele WTO-sse ilma 600 miljonist eurost aastas. Venemaa liitumisel avaneks suur turg kogu maailmale. Väheneksid või kaoksid  erinevad tariifid, kvoodid, tollimaksud. 

Venemaa turule saaksid siseneda väga erinevad ettevõtted ja harud.  Võidaksid kergetööstussektor, telekomid, välismaised pangad, kindlustusettevõtted. Kui hetkel on uks lahti paljudes harudes vaid 15% ettevõtetest, siis Venemaa liitumisel tõuseks see protsent 50-le. Autotööstuses on hetkel imporditariif alates 30 %, liitumisel tuleks kärpida see 15%-le. Eesti poolt võib näiteks tuua raudteetariifide hinna ühtlustamise Venemaa poolt, seda Euroopa Komisjoni survel. Varem kehtis Eestile kõrgem tariif kui näiteks meie naabrile Lätile. Soome kasutab  suhetes Venemaaga ära samuti kõiki võimalusi, kuid takistuseks on siiski ümarpuidu väljaveole kehtestatud piirangud. Üks oluline liitumistingimus on kindlasti Venemaa jaoks puidutollidest loobumine. Sellega võidaksid paljud Soome, Rootsi ja Eesti metsatööstused.Eesti jaoks tähendaks see väga hea hinnaga metsamaterjali importimist, mida on vaja paberitööstustel. Venemaa on lubanud eksporditollid järk-järgult peale WTO-ga liitumist kaotada. Vladimir Putin on avaldanud lootust ja arvamust, et Venemaa võiks saada WTO-sse juba 2011 aastal, samuti peab seda aja küsimuseks Medvedev.  Saksa kantsler Angela Merkel on ajakirjanduses avaldanud, et Venemaa oleks WTO jaoks tähtis liige. Obama on juba meedias välja käinud lause, et Venemaa kuulub WTO-sse ja Ameerika toetab teda sammudes, mida selleks vaja astuda. . 2010 aasta detsembrikuus andis Euroopa Liit ametliku heakskiidu Venemaale liitumaks WTO-ga. Moskva andis  lubaduse vähendada eksporttolle ja raudtee transiiditasusid.

WTO tippkohtumistel  on selgeks saanud, et Venemaaga liitumist takistavad väga mitmed probleemid. Laias laastus võib need jagada Venemaa sisesteks – ja Venemaa välisteks probleemideks. Probleemide põhjuseid võib otsida loomulikult juba ajaloost.  Venemaa on püüdnud alati olla võimas mängija rahvusvahelises süsteemis ja omab selle tõttu endale küllaltki omaks saanud hoiakut. 

Seda enam,  et seoses Venemaa liitumissooviga on päevakorda tõusnud ka Gruusia jaoks tähtsad ekspordiküsimused.  2006 aastal keelas Venemaa Gruusia veinide sisseveo, samuti venelaste armastatud Borjomi vee sisseveo. Nüüd on veinide lubamine Venemaale jälle päevakorras ja Venelased ei ole küll asjast liialt vaimustuses, aga andsid mõista, et sellisel juhul tuleb määrata veinide kvaliteedile veelgi rangem kontroll kui enne.

Tähtis Venemaa liitumisel on asjaolu, et WTO on maailmas esimene rahvusvaheline organisatsioon, kellele liikmesriigid on andnud võimu vaadata kaugemale üksikute riikide huvidest ning neid isegi maha suruda.

Venemaa  on suuruselt Euroopa Liidu kolmas kaubanduspartner. Euroopa Liit on Venemaa jaoks suurim turg ja investor.   Ühelt poolt võiks arvata, et  kuna läbirääkimised on kestnud nii pikka aega, kestavad nad ka edasi. Teiselt poolt tundub,  et kuna läbirääkimised on kestnud nõnda  kaua, hakkavadki need  lõpule jõudma ja Venemaa, kui suurim liitumata majandus, liitubki lõpuks WTO-ga. Kõigi WTO riikide jaoks on tähtis asjaolu, kas Venemaa suudaks  toimetada WTO reeglite raamistikus ning teha seda efektiivselt ja kas nad üldse tahavadki  seda teha. WTO-ga liitumine on tähtis majanduslik ja poliitiline küsimus, millele jääme ootama lahendust.