Ansipi kiri ELi peaministritele:aeg tegutseda!

Kallid kolleegid!Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid pidid esialgu täna kogunema selleks, et arutada meie lahendusi Euroopa Liidu, eriti aga euroala kiireloomulistele probleemidele. Nädalane edasilükkamine annab meile aega võimalike edasiste sammude põhjalikumaks käsitlemiseks. Sooviksin selle kirjaga esitada teile kaalumiseks mõned ettepanekud.

Euroopas ja mujal maailmas on tehtud jõupingutusi, et vältida järjekordset suurt depressiooni. Meie jõupingutused on aga tõstnud esile ka vajaduse oluliselt suurendada Euroopa Liidu majanduslikku lõimumist ja tõhustada ühisraha kasutava ala juhtimist. See peaks põhinema meie vahel juba kokku lepitud tegevustel, ent ei peaks nendega piirduma. See peab hõlmama kõiki vajalikke aspekte ning järelikult peame 1) tõhustama ühtse turu toimimist, 2) rakendama rangeid ja usaldusväärseid järelevalvemehhanisme koos terviklike ja tulemuslike stabiilsusmehhanismidega, 3) looma tõhusad juhtimisstruktuurid, mis on lõimitud ELi kogu institutsioonilise aparaadiga.

Praegused probleemid tulenevad varasematest tegematajätmistest. Meie praegused saavutused osutuvad lühiajalisteks ja piiratuteks, kui me ei lahenda struktuurilisi probleeme nii majanduses kui ka juhtimises. Senised olulised sammud – Euroopa 2020. aasta strateegia, Euroopa poolaasta, laiendatud euroala pakt – ei muuda asjaolu, et ühtsel turul majandusliku lõimumise edendamise praegune meetod on end ammendamas. Nelja vabaduse piiriülene rakendamine on endiselt takistatud. Uuringud on näidanud, et võrreldes Ameerika Ühendriikidega kaupleb keskmine ELi liikmesriik oma riigi piires umbes kolm kuni neli korda rohkem kui keskmine USA osariik, isegi kui võtta arvesse selliseid tegureid nagu suurus, naabrus ja keel.

Me kõik teame oma majandusliku lõimumise piiratuse põhjusi. Kogu mandril valitsevad protektsionistlikud meeleolud, mis kriisi ajal veelgi tugevnesid. Uued Euroopa algatused on ettevaatlikud, sest Euroopa ühisele heaolule vastanduvad kitsalt riiklikud huvid. Isegi kui Euroopa Liidu tasandil on tehtud otsus, nagu näiteks teenuste direktiiv, rakendatakse seda puudulikult või siis kohaldatakse eeskirju erinevalt. Nelja vabadusega kaasnema pidanud võimaluste kasutamine on pidurdunud liikmesriikide turgude jäikuse tõttu, mille kõrvaldamiseks ELi tasandil puudub pädevus. Seega on liberaliseerimise tegelik mõju piiratud.

Kui tahame ühtse turu varjatud potentsiaali tõepoolest realiseerida, vallandada majanduskasvu ja aidata kaasa töökohtade loomisele, peame tegema asju teistmoodi. Ma ei pea silmas ainult uusi poliitilisi algatusi, vaid ka seda, kuidas me midagi teeme. Peale euroala juhtimise tõhustamise, millega ma olen täiesti nõus, vajame ka ühtsel turul kauplemise uut paradigmat. Selline muutus võiks hõlmata Euroopa Liidule laiemate õigusloome- ja rakendusvolituste andmist. Näiteks võiksime ühtse turuga seotud küsimuste reguleerimisel direktiivide asemel kasutada vahetult kohaldatavaid ELi õigusakte, et ületada probleemid, mis tulenevad direktiivide rakendamise puudustest. Me võiksime suurendada komisjoni volitusi jälgida, reguleerida ja tagada nelja vabaduse rakendamist, et ületada takistused, mis tulenevad liikmesriikide turgude jäikusest. Me peame vähendama sisenemiskulusid, keskendudes ühtsel turul turutingimuste ja ühiste eeskirjade jõustamisele. Kui toetame nüüd eelarvedistsipliini puudutavate nn kuldreeglite sätestamist liikmesriikide alusseadustes, peaksime ehk kavandama ka võimalused samasugusel moel tagada nelja vabaduse põhimõtete vahetu kohaldamine, nii et liikmesriikide ja piirkondade seadusandjad oleksid kohustatud neid põhimõtteid järgima. Tuleb tõdeda, et ühtne turg on täielikult toimiv vaid juhul, kui eeskirju kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Seetõttu peaksid kõik osalema ühtset turgu laiendavate meetmete väljatöötamises.

On ütlematagi selge, et peame astuma samme ühisraha tugevdamiseks. Kuuest õigusaktist koosnev kokkulepitud pakett on hea alus makromajandusliku ja eelarveolukorra rangemaks järelevalveks. Kuid me ei tohiks sellega piirduda. Seetõttu olen rahul komisjoni lubadusega teha artikli 136 alusel ettepanekuid lisameetmete kohta. Nüüd peaksime tagama uute järelevalvemehhanismide kindla ja maksimaalse rakendamise. Eelkõige on vaja tagada liikmesriikide eelarveraamistikku käsitleva direktiivi täielik ja kõikehõlmav rakendamine. Peame kindlaks määrama kõikehõlmavad kulude ülemmäärad ning usaldusväärselt rakendama järelevalve- ja rakendusmehhanisme valitsemissektori kõikidele osadele. Peale selle tuleb saavutada ambitsioonikamad keskpika perioodi eesmärgid, et tagada piisavad ohutusvarud kõikide eelarveriskide maandamiseks ning aja jooksul vähendada võlakoormat oluliselt allapoole asutamislepingus sätestatud ülemmäära, mis on 60% SKPst. Kõikidele liikmesriikidele tuleks rangelt ja õigel ajal avaldada vastastikust survet, kehtestades järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kogu eelarveprotsessi.

Kõigis liikmesriikides on vaja ellu viia täiendavaid struktuurireforme, et suurendada meie kasvupotentsiaali ja tagada pikaajaline eelarveline jätkusuutlikkus. Nagu ma eespool märkisin, peame kasutama ära Euroopa poolaasta ja laiendatud euroala pakti potentsiaali, et teha koostööd struktuurireformide kavandamisel, elluviimisel ning korrapärasel hindamisel kõikides poliitikavaldkondades, eriti reformide puhul, mis mõjutavad majanduskasvu, konkurentsivõimet, majanduslikku paindlikkust ja ühtset turgu.

Tulemuslik majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine tähendab ka seda, et oma tegevuse eest vastutavad eelkõige liikmesriigid ise, ning aja jooksul tuleks turu intressimäärade peamine märkuandev roll taastada. Igasugune stabiilsusmehhanism peaks alati olema viimane võimalus, sest liikmesriigid peaksid tagama või taastama juurdepääsu erakapitaliturgudele ning vältima moraaliriski ja muid sarnaseid riske. Seega peaks euroala tasandil toimuv ametlik rahastamine olema rangelt ja kontrollitavalt tingimuslik ning erandjuhtudel ja vajaduse korral hõlmama erasektori süsteemset kaasamist.

Euro tulevik sõltub meie juhtimis- ja ettenägemisvõimest. Kuigi lõppkokkuvõttes kuulub poliitiline pädevus liikmesriikidele, peaksime püüdma säilitada võimu tasakaalu ning suurendama ühiste institutsioonide, eriti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga rolli. Sellega seoses toetan Hollandi ja Soome kolleegi ettepanekuid komisjoni rolli kohta. Peale selle peaksime otsima võimalusi tagamaks, et kõik otsustusprotsessi uued tasandid ja vormid lähtuksid kindlalt olemasolevast institutsionaalsest ja menetlusraamistikust. Ainult sel juhul jääb Euroopa Liit tugevaks.

Lugupidamisega

Andrus AnsipTallinn, 17. oktoober 2011

Autor: Andrus Ansip, Indrek Kald