Viis põhjust ettevõttele tegeleda heategevusega

2008. aastal ei kuulunud keskmiselt 73% postkommunistlike riikide elanikest mitte ühessegi vabatahtlikku ühendusse. Lääne demokraatiate kodanike vastav arv on 50%. Seega vajab levitamist mõtteviis, et me suudame ühiselt vabatahtliku tegevuse läbi midagi korda saata, mitte üksnes läbi riigi struktuuride.

Teiseks, saame toetustegevuses jagada oma kogemust. Hea on olla abiks nõu ja jõuga neile, kes seda tõeliselt vajavad. Heategevuse korras raha koguvatel ühendustel pole enamasti jõudu kõrgel tasemel professionaalsete teenuste ostuks ja kommunikatsioonikanalite kasutamiseks. On oluline, et need ühendused saaksid tasuta abi nii reklaamiloojate kui ka kanalite poolt, et oma sõnum kuuldavaks ja nähtavaks teha.

Enamasti ei suuda avalikkus abi pakkuda just seetõttu, et abivajajate sõnum ei jõua soovitud inimesteni ja selle takistuseks võib olla ka asjaolu, et oma kommunikatsiooniga ei olda õigel ajal ja õiges kohas ega osata teha seda õiges võtmes. Aru tuleb saada ka televisiooni, raadio või mõne muu kanali huvist, et eetrisse paisatav materjal näeks "hea välja" – parema meelega antakse teed kommunikatsioonile, mis lisaks objektile kaunistab ka meediumi.

Kolmandaks, saame tuttavaks uute inimestega, laiendame oma silmaringi ja võimalusi. Kuigi heategevus on seotud ühe konkreetse abivajaja või grupi aitamisega, toob ta kokku erinevaid inimesi. Nende põhitöö ja tegevus võib olla seotud sootuks teise valdkonnaga. Sellises liinis soetatud tutvustel on aga alati omamoodi kõrge väärtus.

Ollakse ju kokku saadud tegevuse käigus, mis loob positiivse fooni edasisele suhtlusele ja seda igati õigustatult – heategevusse panustavate inimeste  ühiseks nimetajaks on omaduste komplekt: altruism, mõistmine, oma ninaesisest kaugemale vaatamine. Koostööst sünnivad ka sünergia ja fun!

Neljandaks, meie tööst on päriselt abi. Mitmed tabavad end mõnda heategevuskampaaniat vaadates mõttelt, et kas seda ettevõtmist toetades ei lähe minu raha suures osas hoopis kampaaniameistrite kaukasse. Kampaaniad on kallid, selge see! Kes on kokku puutunud toetusprojektidega, teavad, et umbes kümnendik eelarvest kulub ära raha jagamise protsesside ülalhoidmisele.

On ju selles ahelas ka inimesed, kes teevad seda ka põhitööna, kulub paberit ja bensiini, lisaks tulevad mobiili-ja elektriarved jms. Seepärast on oluline teha kampaaniat võimalikult väikeste kuludega, et annetaja võiks olla kindel – andes oma panuse, võidab sellest tõepoolest toetusevajaja.

Viiendaks, tehes head saame vastutasuks hea enesetunde. Heategevuslikku kampaaniat tehes on alati ju mõttes lõppeesmärk.