Põlevkivielektri tootmise „subsideerimine“ rajaneb subjektiivsetel hinnangutel. Euroopa Komisjonile esitatud investeeringuplaan kasutab Eestile ettenähtud erandit ja investeeringuplaan hõlmab lisaks Narva elektrijaamadesse rajatavatele põlevkivil energiaplokkidele ka teisi Eesti elektritootmisvõimsuste investeeringuid.
Seega ei ole kuidagi põhjendatud väide, et MKM soovib turgu moonutada riigile kuuluvale ettevõttele soodsama turupositsiooni kindlustamisega. Investeeringuplaanis taotletav kvoot elektritootmise arendamiseks põhineb lisaks ajaloolistel emissioonidel ja arvutamise alused on kõikidele samad.
Põlevkivisektori arendamine ei tähenda, et riik pöörab vähem tähelepanu taastuvatest ja keskkonnasõbralikest energiaallikatest tootmisele. Taastuvatest allikatest elektritootmine kasvas Eestis eelmisel kümnendil sisuliselt nullist 10 protsendini, millega Eesti on üks kiirema taastuvenergia kasvuga riike maailmas! Kui see ei ole edulugu siis mis see on?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatud uus taastuvatest allikatest ja koostootmisrežiimis elektritootmisele mõeldud toetusskeem on mõeldud turukorralduslikuna, et vältida ülekompenseerimist garanteeritud tootlusega ettevõtlusele (ehk sisuliselt monopoolsetele ettevõtetele). Väited ja seisukohad, justkui tähendaks väljapakutud toetusskeem taastuvatest allikatest elektritootmise lõpetamist ja peataks edasise arengu, viitavad soovimatusele eelnõu isegi läbi lugeda. Väljapakutud toetusskeem tagab Eesti poolt võetud taastuvenergiaeesmärkide saavutamise vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Taastuvenergia tegevuskavas toodule.
Järgmisel aastal avaneva elektrituru ja siseriikliku elektritarbimise katteks Eesti Energia elektritootmise monopoli lõpetamine tähendab, et elektrit müüakse ja ostetakse elektribörsil. See, millise osa moodustab Eesti tarbimises põlevkivist toodetud elekter, ei sõltu arengukavadesse kirjutatud administratiivsetest numbritest. See sõltub Euroopa Liidu kliimapoliitika edasistest sammudest, põlevkiviõlist transpordikütuste tootmise väljavaadetest, Skandinaaviamaade hüdroressursside kasutusvõimalustest, Leedusse ja Soome tuumajaamade rajamise reaalsusest, kolmandate riikide elektriimpordi reguleerimisvõimalustest, tuulegeneraatorite tehnoloogia odavnemisest jne. Me oleme astumas Eesti elektritootmisega turumajandusse ja põlevkivist elektritootmise konkurentsivõime selgub elektriturul. MKM saab vaid oma tegevusega suunata regionaalset ja globaalset keskkonda, mis elektrituru korraldust mõjutavad.
Omaenda elektrijaamade olemasolu on vajalik aga selleks, et säiliks Eestile väga oluline kasvuväljavaadetega majandusharu, et meil oleks võimekus toota elektrit igal ajal ja toimida sõltumatu riigina.
Ma mõistan Valdur Lahtvee muret – taastuvenergia osakaalu tuleb otsustavalt tõsta. Aga kahjuks ma ei saa jagada tema retoorikat, mis on üks-ühele taastuvenergia tootjate omaga. Paraku nemad peavad mõtlema kõrgele kasumimarginaalile, mitte sellele, kuidas pakkuda meie inimestele odavamat elektrit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini