• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Enne äripartneri võlgnikuks muutumist tehtav tüüpiline viga on koostööpartneri tausta kontrollimatajätmine, kirjutab  Creditreform Eesti tegevjuht Reimo Tomingas.
Ka usaldatakse sageli liialt juba võlgu olevat ettevõtet, pikendades korduvalt maksetähtaegu. Kui äri aetakse tuttava või sõbraga, jäetakse tihtipeale lepingud või saatelehed vormistamata.
Teiste riikide avalike andmebaaside kaudu saadav taustinfo mõne äriühingu krediidikäitumise kohta võib olla puudulik. Ka Eestis satub avalikku maksehäireregistrisse vaid osa võlgnikke. Võlgade ajatamine võimaldab vältida ametlikku registrisse sattumist.
Liigne usaldus väljendub ka uutele klientidele kohe püsikliendi tingimuste pakkumises (pikem maksetähtaeg, suurem krediidilimiit jne). Tihti allkirjastavad lepinguid isikud, kellel pole selleks volitusi, ning mitmed lepingu olulised detailid (kliendi andmed, tööde täpne kirjeldus, tähtajad, üleandmise-vastuvõtu akt jne) jäetakse fikseerimata või tehakse seda puudulikult.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele