• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edukas Eesti: õpetame kõik lapsed programmeerima

    Tieto Estonia konsultant Raul Ennus teeb oma täna Äripäevas ilmunud arvamusartiklis ettepaneku õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis.

    Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana. Koolilastele programmeerimise põhimõtete õpetamisest on mujal maailmas varemgi räägitud ning selle vajaduse üle on hakatud järjest enam arutlema. Eesti kui paindlik ja infotehnoloogia võimalusi taipav väikeriik võiks idee elluviimisel olla teerajaja.
    Programmeerimise all ei pea ma silmas seda, et koolilaps peaks omandama konkreetse programmeerimiskeele, vaid et tal tekiks arusaam, et tema saab otsustada, mida arvuti teeb ning kuidas arvutid ja programmid toimivad. Programmeerimine on valdkond, kus reaalteadus kohtub loova mõtlemisega. Maast madalast noort inimest arvutiga tutvustades kasvab peale põlvkond, kes ei müstifitseeri tehnoloogiat üle ning oskab edasises elus sellelt uusi lahendusi oodata. Niisugused teadmised ja hoiakud tulevad kasuks igaühele, sõltumata sellest, kas õpilase kutsumuseks osutub avalik sektor või äri, arhitektuur või keemia, keele- või inseneriteadus.
    Nüüdisajal on arvutid inimkonna võimsaim tööriist. Kehtiv põhikooli õppekava seab eesmärgiks, et laps oskab kasutada lihtsaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid, samuti selle, et ta oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning arvutiga tekste vormistada. Piltlikult õpetame koolis lapsi lugema, aga mitte kirjutama. Tänapäeva programmid, mida inimesel elus hakkama saamiseks on vaja osata kasutada (n-ö lugeda), on niisugused, mille kasutama õpetamisega peab programm või programmi tootja hakkama saama. Võtame kas või iPadi, millel kasutusjuhendit pole. Lastele pole vaja õpetada mitte niivõrd programmide kasutamist, vaid suunata nad mõistma programmide toimimise loogikat.
    Kuna arvuti puhul on tegu tööriistaga, võib kõnealune õpetus asendada vähemalt ühel aastal traditsioonilist tööõpetust. Programmeerimise kaudu õpivad inimesed modelleerima mis tahes valdkonna probleeme ja protsesse ning katsetama nende elementide omavaheliste suhetega.
    Ainult arvuti ja programmide kasutamisele keskendunud õpe selliseid hoiakuid ja teadmisi nii hästi ei loo. Nii õpetatakse lapsi alluma teiste loodud programmide käitumisloogikale. Neis tekitatakse arusaam, et kui nad vajutavad nupule, siis asjad juhtuvad. Miks just niisugused asjad? Kuidas see juhtub? Mis nuppe saaks veel juurde teha? Kuidas saaks teha nii, et juhtuks midagi muud? Niisugused küsimused tagavad igapäevaelu ja Eesti kui e-riigi arengu.
    Kui paljud lapsed õpivad programmeerimist, suureneb ka nende hulk, kes otsustavad hiljem infotehnoloogiaga lähemalt seotud elukutse kasuks ja lähevad seda süvendatult edasi õppima. Kuid arvestades seda, et kogu meie elu on ITga seotud, on programmeerimise demüstifitseerimine kõigi huvides. Nii saavutame selle, et isegi juhul, kui inimene ei õpi programmeerijaks, oskab ta programmeerijatele seada ülesandeid, et jõuda lahendusteni alal, kus ta tegutseb.
    Koolis ei õpetata lapsi lugema ja kirjutama lootuses, et kõigist neist saavad hinnatud kirjanikud. Seda tehakse selleks, et nad oskaksid end väljendada. Samal põhjusel peaksime õpetama programmeerimist – et õpilased oskaksid end masinatele arusaadavalt väljendada ja ise neist aru saada, mõelda välja uusi e-lahendusi, teha maailmatasemel innovatsiooni.
    Kõigile lastele programmeerimise õpetamine on mõistagi kompleksne ülesanne. On vaja tehnikat ja õpetajaid. Samas, meie ettevõtte töötajad oleksid valmis käima koolides ja osalema õppetöös ning usun, et ITLi liikmete seas on teisigi organisatsioone, kes on selleks valmis, kuna IT-haridus on liidu ja selle liikmete südameasi juba aastaid. Programmeerimine võiks olla osa õhinapõhisest õppest, mis võimaldab igal lapsel tegeleda oma huvidest lähtuvate projektidega.
    Praegune arvutiõpe võib õhina asemel tekitada hoopis ükskõiksust: õpime võtma arvuteid kui elementaarset, isegi tähelepandamatut osa elust, mõtlemata, kust arvutid ja programmid tulevad, kuidas IT toimib ja toimida võiks, või lihtsalt hämmastust. Samm edasi oleks, kui lapsed haaraks teadlikult härjal sarvist.Tegime ära ühe tiigrihüppe, nüüd võiksime hoolitseda selle eest, et kasvaks peale uus põlvkond tiigrikutsikaid, kes ise hüppama õpivad.
    Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.