- OMX Baltic0,36%301,09
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,29%2 074,65
- OMX Vilnius0,64%1 210,13
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,32%8 795,34
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic0,36%301,09
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,29%2 074,65
- OMX Vilnius0,64%1 210,13
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,32%8 795,34
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tupits: ESM pole pank ega ettevõte
Estonian Business School’i dotsent Andres Tupits kirjutab, et päris kindlasti ei ole ESM pank, ,ehkki mõned poliitikud seda sooviks, ega ettevõte, ehkki ESMi loojad on näinud ette võimaluse dividendide väljamaksmiseks.
„Äripäevas“ 18.08.2011 avaldatud artiklis Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kohta iseloomustasin seda kui euroala liikmesriikide vahelist rahvusvahelist institutsiooni, mille üle järelevalve tegemise kohustus on iga euroriigi parlamendil. Pea aastapäevad hiljem arutab Riigikogu ESMiga liitumist ning jätkuvalt on küsimuse all nii ESMi vajalikkus kui tema olemus. Mis see ESM ikkagi on - kas fond, ettevõte, pank või midagi muud?
Päris kindlasti ei ole ESM pank, ehkki mõned poliitikud väljastpoolt Eestit sooviksid et ta oleks. Pangana oleks ESMil juurdepääs Euroopa Keskpanga rahakraanidele ning hädasolevate valitsuste rahastamine nii otse kui järelturul kulgeks seetõttu oluliselt lihtsamalt. Sellise sammu mõju euroala hinnastabiilsusele ilmneks alles mõne aja möödudes ning muudaks Eurosüsteemi keskpankadele oma eesmärgi järgimise võimatuks missiooniks.
Päris kindlasti ei ole ESM ettevõte, ehkki ESMi loojad on näinud ette võimaluse dividendide väljamaksmiseks. Samuti ei ole soodsa intressimääraga finantstoodete võimaldamine väljaspool turutingimusi osa tavalisest ettevõtlusest. Euroala riikide puhul peetakse normaalseks, et nad oma majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks hangivad täiendavaid rahalisi vahendeid turutingimustel. Võlakirjaintress, mida euroala riigid maksma peavad, peegeldab turgude usaldust konkreetsete euroala riikide vastu. ESMi poole pöörduvad euroala riigid siis, kui laenu saamine mujalt läheb liiga kalliks.
Pigem on ESM rahvusvaheline avalik-õiguslik instrument, mille loovad endile euroala liikmesriigid turvavõrguna turujõudude vastu. ESMil on sarnasusi Rahvusvahelise Valuutafondiga, kuid erisusena hõlmab ta vaid üht valuutat kasutavaid riike. Sellise turvavõrgu kooskõla Euroopa Liidu õigusega on üha enam õigusteadlasi kahtluse alla seadnud, kuid seni kuni ESM jääb rahvusvaheliseks organisatsiooniks väljaspool Euroopa Liitu, puudub otsene vastuolu.
ESMi olemus on aga proovikivi õigusriigi demokraatlikele kontrollimehhanismidele, nagu on osundanud oma vastavas otsuses Riigikohus. Nii tekib põhiseadusega kooskõlas küsitavus kui Riigikogu tööorganiks olev Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) väljendab Riigikogu seisukohti ilma, et Riigikogul endal oleks õiguslik võimalus selles küsimuses seisukohta võtta. Samuti leidis Riigikohus, et põhiseaduse mõttes ei pruugi olla piisav, kui Riigikogu roll piirdub vaid informatsiooni saamisega.
Riigikogule esitatud ESMi ratifitseerimise eelnõu näeb ette Riigikogu töö raskuse suunamise ELAKisse. Ehkki selline taotlus on pragmaatilisuse seisukohast mõistetav, peitub oht ennekõike Riigikohtu poolt kirjeldatud asjaoludes. Seega on vaja demokraatliku kontrolli teostamiseks võimalikult palju ESMiga seonduvaid küsimusi tuua nö „suurde saali“, vastasel korral võivad ESMi toimimiseks vajalikud kavandatavad siseriiklikud mehhanismid osutuda põhiseadusevastasteks.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele