Andres Tupits • 7. august 2012 kell 4:00

Tupits: ESM pole pank ega ettevõte

Estonian Business School’i dotsent Andres Tupits kirjutab, et päris kindlasti ei ole ESM pank, ,ehkki mõned poliitikud seda sooviks, ega ettevõte, ehkki ESMi loojad on näinud ette võimaluse dividendide väljamaksmiseks.

„Äripäevas“ 18.08.2011 avaldatud artiklis Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kohta iseloomustasin seda kui euroala liikmesriikide vahelist rahvusvahelist institutsiooni, mille üle järelevalve tegemise kohustus on iga euroriigi parlamendil. Pea aastapäevad hiljem arutab Riigikogu ESMiga liitumist ning jätkuvalt on küsimuse all nii ESMi vajalikkus kui tema olemus. Mis see ESM ikkagi on - kas fond, ettevõte, pank või midagi muud?

Päris kindlasti ei ole ESM pank, ehkki mõned poliitikud väljastpoolt Eestit sooviksid et ta oleks. Pangana oleks ESMil juurdepääs Euroopa Keskpanga rahakraanidele ning hädasolevate valitsuste rahastamine nii otse kui järelturul kulgeks seetõttu oluliselt lihtsamalt. Sellise sammu mõju euroala hinnastabiilsusele ilmneks alles mõne aja möödudes ning muudaks Eurosüsteemi keskpankadele oma eesmärgi järgimise võimatuks missiooniks.

Päris kindlasti ei ole ESM ettevõte, ehkki ESMi loojad on näinud ette võimaluse dividendide väljamaksmiseks. Samuti ei ole soodsa intressimääraga finantstoodete võimaldamine väljaspool turutingimusi osa tavalisest ettevõtlusest. Euroala riikide puhul peetakse normaalseks, et nad oma majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks hangivad täiendavaid rahalisi vahendeid turutingimustel. Võlakirjaintress, mida euroala riigid maksma peavad, peegeldab turgude usaldust konkreetsete euroala riikide vastu. ESMi poole pöörduvad euroala riigid siis, kui laenu saamine mujalt läheb liiga kalliks.

Pigem on ESM rahvusvaheline avalik-õiguslik instrument, mille loovad endile euroala liikmesriigid turvavõrguna turujõudude vastu. ESMil on sarnasusi Rahvusvahelise Valuutafondiga, kuid erisusena hõlmab ta vaid üht valuutat kasutavaid riike. Sellise turvavõrgu kooskõla Euroopa Liidu õigusega on üha enam õigusteadlasi kahtluse alla seadnud, kuid seni kuni ESM jääb rahvusvaheliseks organisatsiooniks väljaspool Euroopa Liitu, puudub otsene vastuolu.

ESMi olemus on aga proovikivi õigusriigi demokraatlikele kontrollimehhanismidele, nagu on osundanud oma vastavas otsuses Riigikohus. Nii tekib põhiseadusega kooskõlas küsitavus kui Riigikogu tööorganiks olev Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) väljendab Riigikogu seisukohti ilma, et Riigikogul endal oleks õiguslik võimalus selles küsimuses seisukohta võtta. Samuti leidis Riigikohus, et põhiseaduse mõttes ei pruugi olla piisav, kui Riigikogu roll piirdub vaid informatsiooni saamisega.

Riigikogule esitatud ESMi ratifitseerimise eelnõu näeb ette Riigikogu töö raskuse suunamise ELAKisse. Ehkki selline taotlus on pragmaatilisuse seisukohast mõistetav, peitub oht ennekõike Riigikohtu poolt kirjeldatud asjaoludes. Seega on vaja demokraatliku kontrolli teostamiseks võimalikult palju ESMiga seonduvaid küsimusi tuua nö „suurde saali“, vastasel korral võivad ESMi toimimiseks vajalikud kavandatavad siseriiklikud mehhanismid osutuda põhiseadusevastasteks.

Hetkel kuum