Pettus kahandab käivet

2012 läbi viidud globaalse pettuseteemalise uuringu kohaselt kaotavad igal aastal ettevõtted ligi 5% käibest pettuseriskide realiseerumise tõttu.

Suuremate Eesti äriühingute jaoks tähendaks see 2-5 miljoni euro suurust kahju ainuüksi ettevõtte siseselt (nt töötajate, juhatuse liikme) või väliselt (klientide, äripartnerite poolt) toime pandud pettuste tõttu. Arvestades asjaolu, et keskmine pettusejuhtumi avastamise aeg on poolteist aastat, võib reaalne kahju kumuleeruda veelgi suuremaks. Levinumad pettusejuhtumid on seotud varaliste vahendite väärkasutamisega (omastamisega), era- ja avaliku sektori korruptsiooni ning finantsaruannete võltsimisega.

Ettevõttes aset leidnud pettusejuhtumi mõju on suurem laiem kui pelgalt majanduslik. Ebaseadusliku tegevusega seotud kahtluste ilmsikstulek mõjutab nii ärisuhteid kui ettevõtte usaldusväärsust ning tekitab vastakaid seisukohti firma töötajate hulgas. Eetiline ärikultuur saab alguse juhtidest, mistõttu on kriitilise tähtsusega kohene reageerimine eksimustele ja  juhtkonna nulltolerants ebaeetilise käitumise suhtes. See võiks realiseeruda pettusi mittesoodustava motivatsioonisüsteemi juurutamise, äripartnerite ja personali valiku, sh taustauuringute läbiviimise näol.

Eestis on levinud praktika, kus ettevõtte juhid loobuvad tekitatud kahju nõudest (endise) juhatuse liikme või töötaja vastu. Selle asemel, et pöörduda pettusekahtluse asjaolude väljaselgitamiseks õiguskaitseorganite või valdkonna ekspertide poole, lõpetatakse töösuhe poolte vastastikusel kokkuleppel.

Nõudest loobumise põhjuseid on mitmeid. Näiteks andeksandmine, vähene lootus kahju hüvitamisele, kohtuvaidlusega kaasnev ajaline ja rahaline kulu, vähene pettusekahtlusega seotud asjaolude tõendatus. Paljudele tippjuhtidele on tõenäoliselt teadmata, et rahalisest nõudest loobumise korral tuleb vastavalt tulumaksuseadusele arvestada sellist tegevust töötajale antavaks erisoodustuseks, millelt on vajalik arvestada lisaks ka sotsiaalmaks. Seega loobudes nõudest summas 300 000 eurot, tekib ettevõttel täiendav maksukohustus suurusjärgus 200 000 eurot, so ligi 70% täiendavat maksukoormust.

Eetilise ärikultuuri edendamisega suurendab ettevõte konkurentsieelist, hoiab ära võimalikku mainekahju ning kohtuvaidlusega kaasnevat aja- ja finantskulu. Pealegi töötatakse meeleldi hea mainega ettevõttes, mis annab võimaluse valida meeskond valdkonna parimate hulgast.