Paljude ettevõtjate ja investorite seas keerleb õigustatult küsimus, kas finantsturgudel toimunud ülikiire pööre äärmuslikust pessimismist suurde optimismi on ikka põhjendatud ja jätkusuutlik, kirjutab Nordea Panga ökonomist Tõnu Palm.
Maailma majanduskasv, sealhulgas Hiinas ning sellega piirnevates avatud majandustes jätkab praegu aeglustumist. Struktuursed probleemid ja vajadus tugevdada bilansse pitsitavad jätkuvalt kriisist puudutatud majanduste kasvuväljavaateid. Lisaks sellele püsib tööpuudus mitmes kaalukas majanduses liialt kõrgel tasemel, näiteks USAs, või isegi kasvab nagu euroalal.
Selle taustal on aga mitmed aktsiaindeksid, sealhulgas Dow Jones, S&P 500, DAX jt jõudnud praeguseks pea kriisieelsete kõrgtasemeteni, milleni jõuti majandusbuumi ja optimismi haripunktis. Nii riikide kui ka indeksite vahel püsivad kohati küll suured lahknevused, kuid ka tugevamate majanduste puhul on märgata ülisuurt optimismi.
Mis on selle põhjused? Mis mõju on eurokriisil ja selle lahendustel? Kas optimism on põhjendatud või oodata tuleb korrektsiooni? Loe neljapäevasest Äripäevast.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretär Angel Gurria ütles täna, et Hispaania ja Itaalia teevad oma majanduse parandamise nimel kõik, mida vaja, kuid nad on kasumit jahtivate turgude ohvrid.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.