Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neivelti puudulik ettepanek

    Pankur Indrek Neivelt teeb Ekspressis ettepaneku mitte raisku lasta praegust kriisi Estonian Airi ümber ja viia riigiettevõtete juhtimine uuele tasemele. Sellega saab ainult nõustuda. Küll aga on Neivelti pakutud lahendusel palju puudusi.

    Neivelt kirjeldab tabavalt praeguste riigifirmade nõukogude ebapädevust. Nad koosnevad valdavalt noorpoliitikutest, ministeeriumi keskastme ametnikest ja peamiselt parteisponsoritest ettevõtjatest. Teisisõnu, puudub kompetents. Äripäev on nimetatud olukorda korduvalt kirjeldanud nii artiklites kui ka juhtkirjades.
    Kuid probleem ei piirdu sellega. Enamik ettevõtteid on sisuliselt monopoolsed, mis tähendab, et teatud kasum on sisuliselt garanteeritud. Selline edukuse miraaž välistab aktsionäride vahetu surve majandada tõhusalt ja mõistlikult. Muidugi võib vastu väita, et hea juht käitub heaperemehelikult. Kuid kui kõik läheb libedalt, puudub surve pingutada. Võib tekkida eksimatuse sündroom. Seda enam, et näiteks osa riigifirmade juhte on eksimuste vastu kindlustatud.
    Ent Neivelti lahendus ei pruugi tuua sisulist muutust. Neivelt toetab endise kolleegi Erkki Raasukese välja käidud mõtet tuua riigile kuuluvate ettevõtete osalused ja juhtimine ühte gruppi. Ta peab seda hädavajalikuks, et tuleviku strateegilised vead oleksid väiksemad.
    Kuid see ei kaota monopoolsete ettevõtete edumiraaži. Teiseks ei muutu ka juhtimises ja otsuste tegemises suurt midagi, kui nimetatud grupi panevad kokku poliitikud ja eelkõige haldusala minister. Täpselt samasugust „kompetentsikeskust” on ministril võimalus luua ka praegu.
    Midagi ei pruugi muutuda ka vastupidisel juhul, kui näiteks eeldada, et ministri valiku asemel valitakse grupi koosseis mingitel praegu kindlaks määratama tingimustel. Sellisel juhul on tõsine oht, et tööpealkirjaga Eesti Investeerimisettevõttest saab järjekordne kõrgelt tasustatud nõuandev mõttekoda.
    Jäme ots ehk otsustusõigus jääb endiselt poliitikutele ning nii saab koda vajadusel eirata. Samuti kõlab vastuoluliselt väide, et kui erisuguste ettevõtete kompetentsi vajadust firmapõhiselt rahuldada ei suudeta, siis saab seda teha keskse juhtimise kaudu.
    Neivelti ettepaneku suurimaks puuduseks võib aga pidada seda, et lahendus ei tekita hädavajalikku omaniku survet. Minister on küll omanike esindaja, kuid seda vaid ameti poolest, ning ajalugu on näidanud, et vahetu side või vastutus on pigem nõrk.
    Just sellest tuleb probleemi lahendamisel lähtuda. Kui demokraatlikes riikides on kõrgeima võimu kandja rahvas, siis samamoodi on ettevõttes kõrgeima kompetentsi (ka võimu muidugi) kandja omanik/aktsionär. Omanikust lähtuv edusurve paneb ettevõtete etteotsa valima õigeid inimesi, kellel on vajalik kompetents ja kes tunnevad survet teha õigeid otsuseid. See ei välista kaugeltki eksimusi, kuid kindlustab, et vigadest õpitakse.
    Eesti riigifirmade probleem on just sellise surve puudumine. Nõukogu liikmetel puudub vahetu seos ettevõttega. Nad ei saagi olla investorid ega aktsionärid. Just isikliku vastutuse ja riski puudumine paneb tegema rumalaid, lühinägelikke või sinisilmseid otsuseid. Kompetentsi tekitamiseks on vaja kindlustada, et nõukogu liikmed ei täidaks oma rolli vaid formaalselt.
    Paremad otsused sünniks siis, kui nõukogus istuksid inimesed, kes on vahetult huvitatud ettevõtte edust. Nad on kas investorid (näiteks võlakirjade omanikud) või aktsionärid. Selleks ei ole muud võimalust kui noteerida riigiettevõtted börsil. Juba ainuüksi ettevalmistused selleks sammuks survestaks ettevõtteid muutuma läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Nii väheneb oluliselt ka poliitiline kallutatus.
    Mis puudub spetsialistidesse, siis jääb omanikule alati õigus, võimalus ja ilmselt ka vajadus kaasata asjatundjaid, kuid eelkirjeldatud põhjustel ei saa nad olla juhtivad otsustajad. Tehnokraatlikud valitsused on demokraatias üleminekuaegade erandiks, sama kehtib ka ettevõtete puhul.
    Börsileviimisel on aga märksa laiaulatuslikum mõju kui vaid toime konkreetsele ettevõttele. See tooks vajalikku kompetentsi ja investeeringuid kogu Eesti majandusse. Investorsuhete kaudu saab suurendada nii ettevõtte kui ka laiemalt Eesti tuntust välisinvestorite silmis. Juba potentsiaalsed investorid huvituks peale konkreetse ettevõtte näitajate ka kohalikust ettevõtlus- ja majanduskliimast. Nii toimiksid riigiettevõtted teatud mõttes vedurina nii kompetentsi kui investeeringute riiki meelitamisel. Ühtlasi elustaks see varjusurmas Eesti kapitaliturgu ning looks eeldused, et eestlased saaks kasutada iseenda raha oma majanduskasvu elavdamiseks.
    Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Raadiohommikus: Hiinast, Saudi Araabiast, vesinikust ja EKREst
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äri ajamisest Hiinas ja Saudi-Araabias, aga ka vesinikuärist ja EKRE pühapäevasel kongressil toimunust.
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äri ajamisest Hiinas ja Saudi-Araabias, aga ka vesinikuärist ja EKRE pühapäevasel kongressil toimunust.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.