Omaniku soovil ajutiselt vastutuse võtnud Tarmo Noop ühendab Värskat A. Le Coqiga. “Perefirma aeg sai läbi. Endised juhid pidid lahkuma."

A. Le Coqi ajutine juht Tarmo Noop rääkis Äripäeva raadio saates “Kuum tool”, et sai peamiseks ülesandeks ostetud Värska Originaali sujuva lõimimise Eesti suurima joogitootjaga. Ilmselt jaanuaris alustava uue juhi nimel hoiab Noop saladuseloori.

Olite ülipika aja, aastail 1998–2022, Tartu Õlletehase ja hilisema A. Le Coqi juht. Nüüd olete taas ajutiselt selles ametis. Mis tundega te üle ukse astusite ja kas töökabinet on samas kohas?

Sellele küsimusele ei saa väga üheselt vastata. Küsiksin vastu: mitut endist ettevõtte juhti te teate, kes on tulnud tagasi endisesse ettevõttesse seda juhtima? See on üsna unikaalne ning ega ma seda väga loomulikuks ei pea. Kui tippjuht lahkub, jääb ettevõte tema mälestustesse sellest punktist, kus ta lahkus. Vahepeal on aga ettevõte neli aastat Jaanus Vihandi juhtimisel edasi arenenud, protsessid ja inimesed on muutunud.

Siia on väike konflikt sisse kirjutatud, sest tahaks ju jätkata sealt, kust lahkusin. Seetõttu ütlesin ka töötajatele, et ma ei tulnud A. Le Coqi juhtima tavapärases tähenduses. Defineerin oma rolli ennekõike Olvi nõukogu liikmena, kes täidab ajutiselt tegevjuhi kohuseid väga konkreetsete ülesannetega.

Niisiis, praegune koht on ajutine. Kas on pandud ka ametlik tähtaeg?

Ametlikku tähtaega ei ole, koht on ajutine seni, kuni leitakse uus juht. Kõiges saan süüdistada endist juhti Jaanus Vihandit, kes juhtis A. Le Coqi väga hästi. Aga inimesed ikka lahkuvad.

Jaanus Vihand läks omal soovil, seal mingit konksu otsida vaja ei ole?

Ei ole, Jaanus läks omal soovil.

Ta ütles, et veetis mõeldes uneta öid. Peab ikka hea pakkumine olema, et suurima joogitootja juhi kohalt lahkuda, teile, kes te A. Le Coqi armastate, vist üsna raske mõista?

Proovisin teda korduvalt ümber veenda ega mõista tema otsust lõpuni, kuid iga mees teeb oma otsused ise.

Miks ikkagi juhtus nii, et just teie selleks perioodiks tagasi tulite?

Süüdi on lahkumise ajastus. Kui see juhtunuks järgmise aasta suvel, saanuks A. Le Coq kolm kuud elada majasiseselt valitud juhi kohusetäitjaga. Kuid Jaanus eemaldus tegevjuhtimisest juba 20. septembril.

Esiteks oleme keset järgmise aasta eelarvestamise protsessi. Teiseks ja kõige olulisemaks põhjuseks on see, et vahetult enne jaanipäeva omandati vee-ettevõte Värska Originaal. Seda ei ostetud selleks, et hoida kahte eri jalga käivat ettevõtet, vaid sünergia leidmiseks samal joogiturul.

Meil ei ole vaja kahte eraldi logistikat, kahte raamatupidamissüsteemi, kahte klienditeenindust ega kahte turundust. Tugifunktsioonidest on võimalik saada efektiivsust ja panna need toimima ühtse löögirusikana. Realiseeritud integratsioonitegevusi polnud aga veel tehtud. Joogitööstuses tuleb muutusi teha peale hooaega.

Värska töötab täie rauaga veebruarist, seega jääb integratsiooniks aega vaid selle aasta jooksul. Kolmandaks seadis konkurentsiamet Värska ostuga A. Le Coqile täiendavaid kohustusi, mille täitmise lõpptähtaeg on selle aasta lõpp. Neljandaks tuleb leida uus juht ja aidata tal sisse elada.

Kui ma poleks olnud Olvi nõukogu liige, poleks ma seda pakkumist vastu võtnud, kuid nõukogu liikmena ei saanud ma vastutusest kõrvale hiilida.

Mida te Olvi nõukogu liikmena täpsemalt tegite, oli teil kindel vastutusala?

Nõukogu liikmed vastutavad kõige eest võrdselt. Kuid rääkisin rohkem kaasa Eesti, Baltikumi ja ekspordi teemadel, mida varem juhtisin.

Kuidas A. Le Coq kõrvalt paistis?

Majanduses saab ettevõtet ja juhtimist hinnata tulemuste järgi. A. Le Coq on olnud aastakümneid kõige kasumlikum toiduainetööstuse ettevõte Eestis. Käive pole viimastel aastatel kasvanud – 2024–2025 oli väike langus –, kuid kasum pole kahanenud.

Värska Originaali omandamine polnud juhuslik. Olen ise varem olnud kahel korral Värska ostul läbirääkimistel, näiteks kuus-seitse aastat tagasi. Olime lepingus ja hinnas kokku leppinud, kuid perefirma rollist väljumine oli omanikele emotsionaalselt keeruline ja viimasel hetkel otsusest loobuti.

Värska endised omanikud ja juhid Rauno Jõgeva ja Oliver Jõgeva lahkuvad oktoobris juhtkonnast. Miks nii läks?

Suures kontsernis ei saa juhtida nii nagu pereettevõttes. Börsiettevõtte allüksustes on vaja kultuurilist ja praktilist muutust aruandluses ning otsustusprotsessides. Teiseks: kui kaks ettevõtet pannakse kokku, ei jätku endistele juhtidele enam samasuguseid rolle. Perefirma Värska Originaali aeg sai müügiga läbi. Minu eesmärk on kahe kuuga Värska A. Le Coqi süsteemidesse integreerida.

Kas Värska Originaal eraldiseisva ettevõttena kaob ära?

Ei, Konkurentsiameti otsuse kohaselt peab Värska Originaal jätkama eraldiseisva ettevõttena. Looduslikku mineraalvet saab villida vaid puurkaevu kohal Värskas. Värska jätkab tootmisettevõttena, millel on ka müügifunktsioonid. Tugifunktsioonid koondatakse A. Le Coqi.

1990. aastatel oli Tartu Õlletehasel Värskaga kõva kaubamärgivaidlus, mis päris oodatult teile ei lahenenud. Kas praeguses tehingus on ka väike vendeta?

Ajalooliselt on kohtuvaidlusi olnud Ösel Foodsi ja Värskaga ning mõlemad on nüüd A. Le Coqi omanduses. Kuid vendetaga tegemist ei ole – majanduses kättemaksu printsiibil kaugele ei jõua.

Kuidas tänavused tulemused tulevad?

A. Le Coq on langeval turul väikeses kasvus, mis iseenesest on saavutus. Värska käive tuleb juurde, seega kasv tuleb suurem. Sisuliselt kõik joogiturud langevad peale vee- ja karastusjookide turu.

Mina mäletan aegu 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses, kus õlleturg oli kaks korda suurem kui veeturg, veeturg oli kaks korda suurem kui karastusjoogiturg. Tänapäeval ongi kõige suurem turg pudelivee turg.

Kas Värska tootmises töökohad säilivad?

Olen Värskas töötajatega kohtunud. Olen täiesti veendunud, et tootmistööliste kohad mitte ainult ei säili, vaid aastases perspektiivis nad kasvavad. A. Le Coq ei omandanud Värskat müükide kaotamiseks, vaid võitmiseks. Kaht ettevõtet kokku pannes peab üks pluss üks andma rohkem kui kaks.

Olvi alla läks Lätis Valmiermuiža tehas, mis on Eestis väga popp õllemark. Hiljuti just ühest sotsiaalmeedia õllesõprade grupist lugesin väidet, et maitse on muutunud. Olvi nõukogu liikmena, kas olete juba retseptid ringi teinud?

Maitseaistingud on inimeste peas, silmades ja keelel. Võin õllesõpradele kinnitada, tean sajaprotsendiliselt, et mitte ühtegi retsepti ega pakendit pole muudetud. Aga ka Valmiermuiža kui tehas peab oma tooteportfelli muutuma, suurendama, aga iga õlletootja teab, et õlletööstused välja kujunenud maitsega ei mängi. See oleks enesele jalga laskmine.

Kas Olvil on regioonis veel laienemisplaane?

Olvil on laienemisplaanid, ka regoonaalselt, pidevalt laual, kuid börsiettevõttena ei saa ma neid avalikustada.

Väga paljusid ettevõtteid on mõjutanud juba kahjuks ligi viis aastat kestnud sõda Ukrainas. Kuidas on see puudutanud Olvit ja A. Le Coqi?

Nii Olvi grupis kui ka A. Le Coqis enne 2022. aastat oli, ma ütleks, ekspordis ikkagi väga oluline osa suunatud just nimelt meie idanaabri poole või idanaabri suunas. Sisuliselt see lõigati ära mõne kuuga. Olvi tegi põhimõttelise otsuse, et ta lõpetab müügid Venemaale.

Ühtepidi loomulikult mõjutas see müükide kaotus ja teistpidi – mis mõjutas ja mõjutab siiamaani väga paljusid ettevõtteid – on sõjast tingitud erinevate toorainete hinnatõus. Mäletame hästi, mis juhtus 2022. aastal näiteks gaasi hinnaga ja mis juhtus paljude muude toorainetega. Nii et tegelikult see protsess kestab edasi ja see ebastabiilsus maailmas on jätkuv.

Kui majandus otsib ennekõike stabiilsust ja arengut, siis see teine pool on kõik totaalselt destruktiivne, majandust lõhkuv. Mis seab loomulikult kogu aeg ja iga-aastaselt meid järjest uute ja uute väljakutsete ette, et kuidas neid olukordi lahendada.

Aga võibolla ikkagi sellist šokki, nagu oli 2022. ja osaliselt tooraine hindades ka 2023. aastal, hiljem enam olnud ei ole. Teistpidi võib öelda, et selline pidev muutus – ükskõik kummalt poolt Atlandi ookeani seda siis vaadata – ongi võib-olla uus normaalsus, millega me peame õppima elama ja hakkama saama.

Kas ma võin sellest jutust järeldada, et olete leidnud ka uusi ekspordivõimalusi, eksporditurge ida asemel?

Jaa, nii A. Le Coqi kui Olvi eksport on tegelikult ikkagi arenenud tempos keskmiselt 20% aastas. Tagasilöök tuli 2022. aastal, 2023. aastal oli see ekspordi nulltase juba nii-öelda ületatud ja olime juba oma arengutes plussis ning sealt edasi on läinud ikkagi päris edukalt. Tulin kaks päeva tagasi Portugalist ja leidsin ka sealt eest väga paljudest poodidest A. Le Coqi kokteilid, mis loomulikult tegi südame soojaks.

Aga Valgevenes on Olvil ju tootmine Lidskoje Pivo näol alles…

Valgevenes on tootmine alles ja ega meil sealt võimalust väljuda sisuliselt ei ole. Valgevene olukord on kindlasti keeruline.

Kas seda toodangut, mis sealt tuleb, müüakse ka Venemaale?

Valgevene tehas siiski juhtimislikult allub Olvile. Jah, me ei saa sealt ühtegi raha kasutada. Valgevene tehas tegutseb ka täiesti omaette iseseisva eelarvega, et nad saavad kooskõlastades siiski Olviga investeerida ainult enda raha ja enda raha eest soetatud asju. Aga fakt on see, et Valgevene tehasel kehtib samamoodi Olvi grupi ühine printsiip, et teatud riikidesse me lihtsalt ei müü.

Ehk Venemaale ei müü?

Venemaale me otsemüüki ei tee.

Aga kui sageli see Valgevene teema nõukogu laual oli? Kui palju see on peavalu valmistanud?

Oi, see on olnud ikkagi pidevalt laual ja aeg-ajalt jälle tuleb see teema välja ja ega see kerge teema ei ole. Aga noh, nagu ma ütlesingi, ega seal head lahendust ei ole. Pigem on praegu lihtsalt ootus selles, et kuidagi need konfliktid lahenevad, et siis me saame edasisi otsuseid teha Valgevene koha pealt. Tänasel päeval me sisuliselt väga erilisi otsuseid seal teha ei saa.

Kuidas hindate Eesti majanduskeskkonda ja konkurentsi?

Konkurents pole tihedam kui neli aastat tagasi ehk on olnud kogu aeg tihe. Pigem on läinud natuke lihtsamaks. Väikeõlletehaste buum on taandunud ja keskmisi tootjaid on turul vähemaks jäänud. Turgudel edukad on eelkõige preemium-tooted, kuigi õlleturg on kahanenud.

Kuidas on seis tööjõuga?

Olles nüüd kaks nädalat tööl olnud, pole veel kõigega päris kurssi viinud, aga ei ole kuulnud, et värbamisega tõsiseid raskusi oleks. Töötajate heaolu, arenguvõimalused, konkurentsivõimeline palk, muud hüved, on meil olnud ettevõtte prioriteetide seas väga kõrgel kohal.

Tehisaru kasutate?

Ikka kasutame. Olles nüüd mõnda aega olnud tegevjuhtimisest eemal, näen, kuidas tehisaru kasutatakse tugevalt ja edukalt turunduses.

Õllepruulid ikka jäävad või teeb AI varsti retseptid ja keedab õlle valmis?

Õlut luuakse ja arendatakse läbi organolepitika ehk läbi maitsemeelte. Senikaua kui tehisaru ei suuda tunda maitset ega lõhna, jääb see inimeste teha. Aga inimene ei tee meil katlale tuld alla ega sega labidaga humalavett ringi. See on meil ammu automatiseeritud. Õlut teeme ikka inimestele ja nii see jääb… Või kes see teab?!

Jah, teie portfellis on ka ju ootamatuid tooteid, näiteks koertele mõeldud maitsevesi. Ma ei ole ise koerapidaja ja pidin pikali kukkuma, kui sellest kuulsin. Päriselt?

See on Jaanus Vihandi projekt – mõtlemine kastist välja. Tegemist on vitamiinide ja mineraalide veega. Kui inimesed kasutavad vitamiine või mineraale, meil on pakendile kirjutatud, milleks miski on mõeldud, siis koertele on samuti vitamiinide ja mineraalide kompleksid, mis mõjutavad karvakasvu, aitavad looma elavamaks muuta või rahustada. Sõltub tõust ja iseloomust. Kui vaatame demograafilist olukorda – lapsi on vähem, ja mitte ainult meil, vaid Euroopas tervikuna, siis mul on tunne, et seda millegiga seda asendatakse ja need on lemmikloomad. Oleme minu teada selles maailmas teerajajad ning lemmikloomade turg on avastamata ookean.

Konkurendid jälgivad teid kullipilgul, olen kuulnud.

Mul endal koera ei ole, aga rääkisin meie logistikajuhiga, kelle koer olevat pärast vitamiinivee tarbimist tahtnud külmkapi ust käppadega maha kraapida. Ju siis ikka maitses.

Kas A. Le Coqi uue tegevjuhi otsinguil on kandidaat olemas?

Selle otsinguga tegeleb vahetult A. Le Coqi juhi otsene juht ehk Olvi nõukogu esimees ehk tegevjuht. Loomulikult annan tagasisidet inimeste kohta, keda ma tunnen ja kelle kohta on minult küsitud. Julgen vist tänasel päeval kinnitada, et põhimõtteline otsus Olvi poolt on tehtud. Et käed on löödud, aga kas leping on alla kirjutatud, ei tea.

On ta Eestist? Tartlane?

Läheme järjest kitsamaks… (naerab). Saan nii palju öelda, et ta praegu töötab omal kohal ja tal on oma omanik, nii et mul on seda natuke halb kommenteerima. Aga jaanuariks peaks uus juht tööl olema, mis on optimistlik ja positiivne programm. Ausalt öeldes ei oleks ma oma aega tahtnud üle kolme kuu pikendada. Mida lühem on ajutise juhi aeg, seda parem ettevõttele. Minu fookus on teatud prioriteetidel, aga ettevõtte juhi fookus peab olema laiem. Hakata inimesi või struktuure muutma, ettevõtte tegutsemise põhimõtetesse sekkuma – mida mõnikord isegi tahaks – aga siis uus juht hakkab neid uuesti kolme kuu pärast muutma, pole mingit mõtet. See paneb ettevõtte organisatsiooni ja töötajad stressi.

Mida te edasi teete, kui olete ajutise ameti üle andnud?

Sedasama, mis varemgi. Olen kuue ettevõtte nõukogu liige. Olen kokku arvanud, et see võtab kuus umbes 9-10 tööpäeva ehk poole kohaga töö. Nii et jätkan poole kohaga tööd.

Olete Reformierakonna liige. Kas plaanite märtsis kandideerida riigikokku?

Riigikokku kindlasti ei kandideeri.

Aga te ju olete kandideerinud, volikokku?

Kohalikul tasandil Elva ja Tartu volikogus olen kaasa löönud, kuid see on apoliitiline tahtmine oma kodukoha heaks panustada.