Kes garanteerib raha inimese elu lõpuni?
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul jääb pensionisüsteemi vabatahtlikuks tegemisel üles ikkagi küsimus, kes garanteerib raha inimese elu lõpuni.
„Pooled või alla poolte pensionäridest on edaspidi suure tõenäosusega sotsiaalses riskis, et nende elatustase kukub, ja see on väga suur häältegrupp. Ma tahaks näha poliitilist jõudu, kes neile appi ei lähe,“ rääkis Holst tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis. „Aga see tähendab seda, et kõik riskid, mis me täna lahtiseks jätame, veeretame tegelikult oma lastele.“
Saatejuht Aivar Hudimägi ütles, et talle meeldib pensionimuutus, mida loodav valitsus kavandab, et tekib 4 + 2 protsenti võimalus kanda üks osa enda investeerimiskontole ja seda edasi investeerida. „Tehtagu!“ leidis Hundimägi, küsides Holstilt, mis riske tema selle juures näeb.
„Kõige suurem risk on, et inimesele, kes jõuab pensioniikka ja kelle jaoks on vaja, et seda raha jätkuks võimalikult kaua, et kui me selle kogutud raha pisku haaval laiale jagame, siis sellele inimesele jääb järjest vähem raha,“ vastas Holst. Tema sõnul ei tehtud pensionisüsteemi mitte selleks, et kohustada inimesi tähtajaliselt oma raha kuhugi suunama, mingeid teenuseid tarbima ja siis teatud hetkedel seda lihtsalt välja võtma. „Kui me pensioni kogumise süsteemist selle eesmärgi ära võtame, siis risk on see, et me saame väiksemat pensioni,“ ütles ta, lisades, et loomulikult, kõike võib teha, kui rahvas tahab. Kuigi selle üle võib ka spekuleerida, kas tahab.
Holsti häirib see, et otsus tehakse usu baasil, tegelikult peaks asjad teistmoodi välja nägema. „Usuga on väga keeruline vaielda, pigem saab arutada erinevate stsenaariumite üle, teha arvutusi ja vaadata, mis on maailma kogemus. Ma arvan, et see ei ole üle mõistuse keeruline analüüs ja meil on Eestis väga head spetsialistid, kaasame aktuaarid, kindlustusmatemaatikud, rahvastikuteadlased. Oluline on, et on kaasatud need inimesed, kes tegelevad inimese käitumisharjumustega ja nende muutumise uurimisega. See on võtmekoht. Me võime matemaatiliselt üht- või teistmoodi mõelda, aga on täpselt nii, nagu sa enne just ütlesid, et tehtagu, mulle meeldib – igaüks mõtleb enda isiklikust seisukohast,“ rääkis Holst.
Holsti sõnul on üks suuremaid küsimusi usalduse küsimus. „Ja mitte ainult teise samba, vaid tervikuna riigi antud lubaduste täitmised. Kui me läheme ajas tagasi, siis ühe korra ju tegelikult peatati maksed. Mõnes mõttes sellel hetkel võis aktsepteerida, sest meil oli mängus eurole üleminek. Selle koha peal minu arust riik käitus väga korrektselt. Siis magasime maha kõige magusama tootluse aja. See oli euro tuleku hind. Aga kui me tuleme tänasesse päeva, siis mis hinnast me siis täna räägime?“ küsis ta.
Kes sellest võidavad?
Holsti sõnul võidavad muudatusest need, kes pakuvad tarbimisteenust, ka pangad tervikuna. „Investeerimiskonto, kogu see liikumine – pensionifondid investeerimiskonto, minu isiklik raha – Inimeste vajadus nõustamisteenuse järgi tõuseb kordades. Süsteem läheb keerulisemaks-komplekssemaks, lisame juurde maksude teema,“ loetles ta.
Holst ei olnud kindel, kas kindlustusseltsid nüüd otseselt kaotajad on. „See on hästi kapitalimahukas teenus. Seal peab olema riskikapital piisav, sest tegelikult me räägime hästi tundlikust riskist, me anname lubaduse inimesele maksta pensioni elu tema elupäevade lõpuni, siis tagada see lubadus oludes, kus demograafiline trend samm-sammult läheb selles suunas, et inimene elab kauem, see lubadus võib olla päris kallis,“ rääkis ta. „Muidugi meile meeldiks, kui me saaksime seda teenust pakkuda. Aga see ei ole meie jaoks maailma õnnetus. Me oleme miinuses selle teenusega, seal ei ole mahtusid.“
Konkurents selle viiesaja-kuuesaja-seitsmesaja kliendi peale on niivõrd tugev, et nagu üks kindlustuse pakkuja muutis natuke oma hinda, nii teised kohe kohendasid, rääkis Holst. „Tulevikus ilmselt oleks hakanud tekkima täiendatud lahendused, kaasadega seotud lahendused ja nii edasi, aga see oleks eeldanud, et maht hakkab tekkima.“
„Aga inimeste käitumisharjumus on, et kõik see, mis on minu oma, peab olema minu käes. Ei usuta ka seda, et minu eluaeg võib olla pikem, kui ma tegelikult täna mõtlen. Statistika näitab, et see tegelikult nii on. Kui me lülitame nüüd elukindlustusseltsid sellest eluaegsest riski kandmisest välja, siis on see emotsionaalselt väga meeldiv punkt. Aga alles jääb küsimus, kes garanteerib raha inimese elu lõpuni,“ rääkis Holst.
„Mina ootaks poliitikutelt mõttelaadi, et me anname järgmisele põlvele kontrollituma olukorra, parema riigieelarve, et vähem kohustusi, rohkem võimalusi. Praegu me mõtleme teisipidi, et kasutame ära kõik võimalused, mis meil täna on, küll me siis vaatame, mis nende kohustustega tulevikus saab,“ ütles Holst.
Mida teeks Martin Helme rahandusministrina?
Lisaks Holstile käisid stuudios EKRE juhtpoliitik Martin Helme, kes on Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioonis esitatud rahandusministrikandidaadiks. Uurisime temalt, mis on lisaks pensioniteemale tema teised olulised tegevused rahandusministrina.
Hommikuprogrammi kolmas külaline oli Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht Urmas Simson, kellega rääkisime Eesti kinnisvarasektori tervisest.
Hommikuprogrammi vedasid Aivar Hundimägi ja Ken Rohelaan.
Kuula hommikuprogrammi Äripäeva raadio podcast'ide keskkonnast.