Avaliku sektori kärpimisel kirvemeetod ei toimi
Elroni juhi Merike Saksa sõnul peaksime avalikus sektoris küsima, kas kõik need nõuded, mida me nõuame on põhjendatud.Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
„Avaliku sektori halduskoormus järjest kasvab, kui pole radikaalset soovi seda vähendada. See peaks tulema ministritelt või siis mingisuguses muus kokkuleppe vormis,“ rääkis Elroni juht, endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks saates "Kuum tool", kus tulid jutuks ametnike palgad ning avalik sektor laiemalt.
„Aga see soov ei tohiks olla niimoodi, et kärbime 500 või kärbime 1000. Tegelikult peaks see tulema ikkagi selgete prioriteetidega.“ See tähendab tema sõnul otsustamist, mida avalik sektor peaks tegema, mida mitte.
Näiteks märkis Saks, et statistika jätab petliku mulje, kuna avaliku sektori all mõistetakse kõike, alates päästjatest, õpetajatest kuni politseinike ja meditsiinitöötajateni. „Kui ma tulen keskvalitsuse ja ministeeriumite juurde, siis tegelikult võrreldes kogu riigiametnike arvuga on need numbrid ikkagi tühised. Pigem peaks vaatama üle protsessid ja igasuguse järelevalve." Saks rääkis, et kui me tahame kõige üle järelevalvet teha, siis tuleb küsida, kuidas seda teha.
„Kui me räägime keskvalitsusest, siis need on tegelikult need kohad, kust peaks alustama. Kas kõik need nõuded, mida me nõuame on põhjendatud? Kas kõik need trahvid, mida rakendatakse, on põhjendatud? Kas kõike peab järgima, valvama,“ lisas Saks.
Saates oli külas veel personalifirma Fontes analüütik-konsultant Ilmar Põhjala. Jutuks tuli, kui palju liigub personal avaliku ja erasektori vahel, kas on ministeeriumid konkureerivad inimeste pärast, kas avaliku sektori palgad on väikesed või suured, kui palju tööd n-ö sahtlisse kirjutatakse ning kuidas kantslerid palgapoliitikat kujundavad. Saadet juhtis Priit Pokk.
Kuula saadet siit: