EVEA juht: alampalga sunnitud tõus oleks absurd

Kas praegune miinimum 540 eurot on paras, on Ritsi meelest raske küsimus – mõnel juhul on suur, mõnel on väike. „Kui vaadata keskmist palka, siis selle praegune suhe miinimumiga on igal juhul normaalsem kui pakutud 60 protsenti keskmisest palgast,“ ütles ta.

Miinimumpalga tõstmine mõjutaks neid sektoreid, kus on väikesepalgalised töökohad, ütles Rits, kuid mitte ainult – löögi saaks ka osalist tööaega nõudvad kohad. „Olgu nad siis noored, pensionärid, lastega emad, kes on osalise tööajaga, siis sotsiaalmaksu makstakse ikkagi miinimumpalga pealt,“ tuletas Rits meelde.

Rits tunnistas, et kindlasti oleks suuremal miinimumil ka positiivset mõju. Näiteks kui ettevõte ei ole valmis maksma rohkem, võib see muuta tegutsemist efektiivsemaks, kas või selle kaudu, et madalapalgalise töötaja kohustused jagatakse ära kõrgemapalgaliste vahel, rääkis Rits.

Ta tõi esile, et mida rohkem on meil miinimumpalgaga töötajaid, seda suurem on oht, et kõik see, mida riik peaks pakkuma, olgu siis tasuta haridus või meditsiin, ei ole võimalik. „Juba demograafiast tulenevalt on teada, et see on komplitseeritud. Kogu see teema on komplektne. Seda ei saa vaadata ainult ühest vaatenurgast,“ nentis ta.

Praeguses tööjõupuuduses on tema sõnul selge, et miinimumpalk töövõtjaid ei rahulda ja kõik otsivad paremat töökohta parema palgaga. „Samas tuleb vaadata, et kogu palgakasv, eriti kui seda dikteeritakse, ei pärsiks kogu meie majandus- ja ettevõtluskeskkonda. Me ei ole siis konkurentsivõimelised siseriiklikult, rääkimata naaberriikides või eksporditurgudel, kui meie palgakasv ja kõik muud kulud kasvavad. See kõik kajastub meie toote lõpphinnas,“ ütles ta.

Tema sõnul on ühest küljest mõistlik, kui miinimumpalga kujunemine on pikaajaliselt fikseeritud, aga teisalt võiks olla võimalus seda korrigeerida iga paari aasta tagant vastavalt selle, kuidas majandusolukord on edenenud.