Täiskasvanuna uuesti õppima minek aitab muu hulgas üksildustunde vastu ning kutsub inimeses esile erinevaid muutusi, kinnitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi andragoogika dotsent Larissa Jõgi.
Käsi kaustiku kohal. Pilt on illustreeriv. Foto: Meeli Küttim
„Ma näen magistriõppe lõpus, kuidas inimesed vahetavad ametikohti ning muudavad soengut ja riietumist,“ räägib ta saates „Eetris on Tallinna Ülikool“. See on tema kinnitusel ühiskonnale ääretult vajalik, sest nii kasvab peale põlvkond täiskasvanuid, kes julgeb elus ette võtta pöördeid ning teha suuri asju – näiteks asutada ettevõtteid.
Saates kuuleb, kui erinevalt õpivad gümnasist, 30aastane ja 55aastane, miks on vaja täiskasvanute koolitamisega süsteemselt tegelda ning paljust muust. Larissa Jõgiga vestleb Karl-Eduard Salumäe.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.