Kas pereks maksab kõige rohkem selle sõna, kes teenib kõige rohkem? Tegelikult ei peaks see nii olema – kui naine tunneb, et ta on mehe pärast rahalõksus, siis väljapääsu otsimine iseenda finantsvabaduseni ei ole midagi häbiväärset, arutlesid Äripäeva ajakirjanikud saates "Äripäev eetris".

- Äripäev kirjutas sel nädalal sellest, kuidas paljud naised on sattunud suhtelõksu: majanduslikult sõltutakse oma elukaaslasest, langetakse tema kontrolli alla ja seetõttu ei julgeta lahku minna.
- Foto: Raul Mee
Küsimus "kas sa plaanid juba ette lahkuminekut" ei päde, sest kindlustunne ja ise hakkamasaamine ei peaks olema ainult meeste luksus. Senine elukorraldus, kus mees vastutab raha eest, võib lakata ka traagilistel põhjustel, mida keegi ette ei näe. Ka mehi ennast võib misogüünne suhtumine rõhuda: mees peab tooma leiva lauale ja kui ta seda ei suuda, siis on ta justkui alaväärne. Seegi võib ajada mehed nurka: ma pean olema naisest üle, maksku mis maksab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majanduslik vägivald on süstemaatiline kontroll partneri rahaliste ja muude materiaalsete vahendite kasutamise üle, selgitab psühholoog, paari- ja pereterapeut Kätlin Konstabel. Tema sõnul asetavad naised end riskantsesse olukorda siis, kui muutuvad rahaliselt sõltuvaks elukaaslasest.
"Ta sundis mind aktsiad maha müüma", "Pidin tegema lisatööd kuumade pliitide vahel, imik rihmadega seljas", "Ta võttis mu riided ära, et ma ei saaks ülikooli loengusse minna" – need on vaid mõned näited juhtumitest, kus peres toimub majanduslik vägivald ja üks paariline takistab teisel saamast majanduslikult sõltumatuks.
Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda.