Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat rääkis, et kuigi suured naftatootjad hakkavad turule järk-järgult rohkem toodangut paiskama, ei tasu oodata kütusehindade langust tanklates.
Raamat selgitas, et kütuse lõpphind tarbijale sõltub siiski ka lokaalsematest mõjuritest Euroopas. Ta tõi välja, et inimesed on koroonaviiruse taandumise järel rohkem liikuma hakanud ning seetõttu ei jõua kütuste pakkumine nõudlusele endiselt järele. Samal ajal toetab hinnatõusu ka Euroopa rohepoliitika.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?