Artikkel
  • Jaga lugu:

    Ärikliendid roolis: transpordisektori rohepööret on alustatud valest otsast

    Scania elektrilised sõidukid.Foto: Scania

    Võimalusi muuta transpordisektor keskkonnasõbralikumaks palju kiiremini ja oluliselt soodsamalt on märksa rohkem kui üleminek elektrile. Sestap ei tundu Euroopa Komisjoni plaan panna kõik munad ühte „elektrikorvi“ just kõige arukam plaan, tõdeti tänases saates "Ärikliendid roolis".

    Euroopa Komisjon avalikustas äsja oma uue kliimapaketi „Fit for 55“, mis näeb ette aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid transpordisektoris 55 protsendi võrra. Selle tähtajani on jäänud vähem kui kümme aastat, kuid statistika räägib endiselt seda, et 99% uutest müüdavatest tarbesõidukitest on diiselmootoriga. Kas selline kannapööre on üldse reaalne ja ka mõistlik?
    Scania Baltikumi säästvate transpordilahenduste ja juhiteenuste juht Kaur Sarv tunnistas, et ettevõtjad on valmis uutele tehnoloogiatele üle minema kohe, kui see muutub nende jaoks tasuvaks ja kui on olemas vastav taristu. Paraku täna see veel nii ei ole ja kui rääkida elektriveokite tasuvusest, siis siin ei olegi millestki rääkida.
    „Olen teinud mõned arvutused, milline on elektriveoki tasuvuspiir võrreldes diiselveokiga. Sain umbes 111 000 kilomeetrit aastas. Aga kui ma nüüd jagasin selle aastas olevate päevade peale, tuleb välja, et ca 75 kilomeetrit jääb puudu, sest akud ei võimalda enamat. Ehk olemasolev tehnoloogia võimaldab umbes vaid 75 000–80 000 km aastast läbisõitu. Seni, kuni ei ole suudetud enamat saavutada, peame rääkima ka edaspidi kas Euro 6 või Euro 7 diisel- ning gaasimootoritest,“ lausus Sarv.
    Sama meelt oli ka Eesti Õliühingu juht Mart Raamat, kelle sõnul ei ole Euroopa Komisjoni suund panna kõik munad ühte „elektrikorvi“ kõige mõistlikum. Praegu võiks rohkem toetada nii olemasolevate tehnoloogiate kui kütuste arendamist.
    „Kui me võtame Euro 3 ja Euro 6 veokite saaste, siis vahe on kolossaalne. Samuti on meil juba olemas vedelkütused, mis on toodetud 100% taastuvast toorainet ja mis ei kohusta ettevõtjaid tegema ühtegi lisainvesteeringut. Paraku Eestis maksustatakse neid isegi kõrgemalt kui fossiilseid kütuseid. Endiselt ollakse kõhklevad uute logistikalahenduste suhtes, mis annavad kuni 60% keskkonnasäästu. Pean silmas pikemaid veoseid jms. Elektrile üleminek on kõige kallim lahendus üleüldse ja seda nii riigile kui ettevõtjatele. On oluliselt odavamaid ja kiiremaid lahendusi, kuidas nende eesmärkideni jõuda,“ lausus Raamat.
    Lisaks arutleti saates selle üle, millised maksumuudatused Euroopa Komisjoni poolt meid ees ootavad ning millised on transpordisektori võimalused praegu oma ekspordikäivet mitmekordistada ja kuidas riik plaanib selle võimaluse neilt lihtsalt ära võtta.
    Saatejuht on Tõnu Tramm.
    Kuula saadet "Ärikliendid roolis" siit:
    Saadet toetab Neste Eesti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Andrus Alber: riigi kulud kasvavad üha, kus on püsivad tuluallikad?
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Nädala raadiohitid: kinnisvara, kiibikriis ja modellinduse pahupool
Nädala kuulatuimad saated võtsid vaatluse alla olukorra kinnisvaraturul, ülemaailmse kiibikriisi, Coop Panga aktsiate pakkumise ning modellinduse pahupoole.
Nädala kuulatuimad saated võtsid vaatluse alla olukorra kinnisvaraturul, ülemaailmse kiibikriisi, Coop Panga aktsiate pakkumise ning modellinduse pahupoole.

Olulisemad lood

Äri nagu muiste: Liksutova töötab endiselt koos sanktsioneeritud Vene oligarhidega
Tatjana Liksutova Eesti firma ajab endiselt äri „Vene maffiaga“ – oligarhide Iskander Mahmudovi ja Andrei Bokarjoviga, kellele Suurbritannia on kehtestanud sanktsioonid.
Tatjana Liksutova Eesti firma ajab endiselt äri „Vene maffiaga“ – oligarhide Iskander Mahmudovi ja Andrei Bokarjoviga, kellele Suurbritannia on kehtestanud sanktsioonid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.