„Selleks, et kunsti osta, ei pea sul olema miljoneid ega sadu tuhandeid eurosid. Näiteks Tartu Noore Kunsti Oksjonil on korralik valik teoseid müügil alla tuhande euroga teose kohta. Tegelikult leiab erinevas hinnaklassis teoseid kõikidest kunstigaleriidest. Taskukohasemad kunstiliigid võrreldes maalikunstiga on fotograafia ja graafika, kus ühest teosest saab teha mitu tõmmist,“ selgitas saates Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadi-Ell Tähiste. Kadi-Ell on septembri alguses Kai kunstikeskuses toimuva kunstimessi Foto Tallinn üks eestvedajaid ning märkis saates, et ka messilt leiab valiku taskukohaseid teoseid.

„Eesti kunstiturg on alles noor ja selle käive on väike võrreldes pika ajalooga kunstiturgudega. Seetõttu ei oska turuosalised ka teadvusta probleeme, mis võivad tekkida. Puudub negatiivne kogemus,“ selgitas Soraineni vandeadvokaat Kärt Anna Maire Kelder vajadust valvsuse järele. Neil, kel plaanis tõsisemalt kunsti kogumisega tegelema hakata, tasub nõu pidada spetsialistidega. Sama soovitus kehtib kunstnikelegi. Sellega õnnestub ära hoida hulga hiljem tõstatuda võivaid probleeme, mida on tagantjärele hoopis keerulisem lahendada.

Kunstniku seisukohast tuleb läbi mõelda näiteks, millised õigused kunstiteose müümisel ostjale üle lähevad ja millised mitte. Ostu-müügileping võiks olla käepärast, kuid keerulisemate tehingute puhul standardlepingust kindlasti ei piisa. Kunsti ostja peab mõtlema muu hulgas ka maksuküsimustele – näiteks käibemaks, mis võib tulla teemaks kunsti edasimüügil ja importimisel. Samuti tuleb mõelda logistikale ja kindlustusele, kui on tegemist suurte kunstikogujatega või laenatakse kunsti muuseumidele või galeriidele eksponeerimiseks. Teadlik tuleb olla ka võltsingutega seotud ohtudest.

„Eesti kunstiringkondade peamine probleem on finantsraskused. Appi saaks siin tulla riik, kuid stabiilset toetust valdkonnale, millele kindlalt ja püsivalt loota võib, praktiliselt ei ole,“ tõdes Kadi-Ell.

„Kaasaegse kunsti müümisel on hästi oluline roll lool, mis müügiprotsessi ümbritseb, mitte niivõrd teosel endal. Tähtis on narratiiv, mille valguses saab teoseid esitada. Kunstimaailmas võib küll öelda, et kapitalil on rahvus. Selleks, et Eesti kunsti Eestist välja paremini müüa, peaksime looma riikliku laiapõhjalise narratiivi, mis loomingut toetab, nii nagu näiteks Šveits teeb kõige puhul, millele nad rahvusvahelist tähelepanu tahavad saada. Rahvusvaheliselt võidavad need riigid, kes on oma narratiivi loonud,“ viitas Kärt puudustele praegusel riiklikul kunstimaastikul.

„Soraineni sageduse“ kunstiinvesteeringute saates vestlesid Kadi-Ell Tähiste ja Kärt Anna Maire Kelder saatejuhtide Mario Sõrme ja Kaupo Lepasepaga. Sorainen tegeleb IP õiguse ning kunsti ja filminduse küsimustega süvitsi. Õigusnõu neis küsimustes annab nõunik Kärt Anna Maire Kelderi ja partner Kaupo Lepasepa juhitud tiim.