Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kunsti investeerimine tasub ära, kuid tunne riske

    "Soraineni sageduse" saatekülalised Kadi-Ell Tähiste (vasakul) ja Kärt Anna Maire Kelder ning saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp. Foto: Erakogu

    Enim võltsitud kunstnike edetabelist, markantsematest võltsingunäidetest, kunsti investeerimisega seotud õigusküsimustest ja kunsti soetamisest kuuleb värskes Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus".

    „Selleks, et kunsti osta, ei pea sul olema miljoneid ega sadu tuhandeid eurosid. Näiteks Tartu Noore Kunsti Oksjonil on korralik valik teoseid müügil alla tuhande euroga teose kohta. Tegelikult leiab erinevas hinnaklassis teoseid kõikidest kunstigaleriidest. Taskukohasemad kunstiliigid võrreldes maalikunstiga on fotograafia ja graafika, kus ühest teosest saab teha mitu tõmmist,“ selgitas saates Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadi-Ell Tähiste. Kadi-Ell on septembri alguses Kai kunstikeskuses toimuva kunstimessi Foto Tallinn üks eestvedajaid ning märkis saates, et ka messilt leiab valiku taskukohaseid teoseid.
    „Eesti kunstiturg on alles noor ja selle käive on väike võrreldes pika ajalooga kunstiturgudega. Seetõttu ei oska turuosalised ka teadvusta probleeme, mis võivad tekkida. Puudub negatiivne kogemus,“ selgitas Soraineni vandeadvokaat Kärt Anna Maire Kelder vajadust valvsuse järele. Neil, kel plaanis tõsisemalt kunsti kogumisega tegelema hakata, tasub nõu pidada spetsialistidega. Sama soovitus kehtib kunstnikelegi. Sellega õnnestub ära hoida hulga hiljem tõstatuda võivaid probleeme, mida on tagantjärele hoopis keerulisem lahendada.
    Kunstniku seisukohast tuleb läbi mõelda näiteks, millised õigused kunstiteose müümisel ostjale üle lähevad ja millised mitte. Ostu-müügileping võiks olla käepärast, kuid keerulisemate tehingute puhul standardlepingust kindlasti ei piisa. Kunsti ostja peab mõtlema muu hulgas ka maksuküsimustele – näiteks käibemaks, mis võib tulla teemaks kunsti edasimüügil ja importimisel. Samuti tuleb mõelda logistikale ja kindlustusele, kui on tegemist suurte kunstikogujatega või laenatakse kunsti muuseumidele või galeriidele eksponeerimiseks. Teadlik tuleb olla ka võltsingutega seotud ohtudest.
    „Eesti kunstiringkondade peamine probleem on finantsraskused. Appi saaks siin tulla riik, kuid stabiilset toetust valdkonnale, millele kindlalt ja püsivalt loota võib, praktiliselt ei ole,“ tõdes Kadi-Ell.
    „Kaasaegse kunsti müümisel on hästi oluline roll lool, mis müügiprotsessi ümbritseb, mitte niivõrd teosel endal. Tähtis on narratiiv, mille valguses saab teoseid esitada. Kunstimaailmas võib küll öelda, et kapitalil on rahvus. Selleks, et Eesti kunsti Eestist välja paremini müüa, peaksime looma riikliku laiapõhjalise narratiivi, mis loomingut toetab, nii nagu näiteks Šveits teeb kõige puhul, millele nad rahvusvahelist tähelepanu tahavad saada. Rahvusvaheliselt võidavad need riigid, kes on oma narratiivi loonud,“ viitas Kärt puudustele praegusel riiklikul kunstimaastikul.
    „Soraineni sageduse“ kunstiinvesteeringute saates vestlesid Kadi-Ell Tähiste ja Kärt Anna Maire Kelder saatejuhtide Mario Sõrme ja Kaupo Lepasepaga. Sorainen tegeleb IP õiguse ning kunsti ja filminduse küsimustega süvitsi. Õigusnõu neis küsimustes annab nõunik Kärt Anna Maire Kelderi ja partner Kaupo Lepasepa juhitud tiim.
    Kuula saadet siit:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Äriregister muutub kõigile tasuta kättesaadavaks
Alates 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks, mille eest tuli varem maksta päringutasu. Justiitsministri sõnul muudab see ettevõtlust läbipaistvamaks.
Alates 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks, mille eest tuli varem maksta päringutasu. Justiitsministri sõnul muudab see ettevõtlust läbipaistvamaks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.