Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks

Ehitusturul ettepoole vaadates on tõenäoline, et langus süveneb, ütles Astlanda Ehituse juht Kaupo Kolsar.

Kolsar rääkis Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis, et kui ta vaatab hangetel osalejate pakkumisi, siis näeb ta selliseid riskijaid, kes loodavad hindade suuremale kukkumisele, kui mõni suudab aimata.

Mitmeaastase kogemusega päikeseparkide investorid Peep Abel ja Scandiumi partner ja innovatsioonijuht Kalle Aron rääkisid "Investor Toomase tunni" saates, et miinusesse elektri hind ei jää igaveseks. Trend on Aroni meelest selles suunas, et elektri hind hakkab suviti olema ülisoodne, sest päikeseparke on Eestis nii palju tehtud, et see katab Eesti vajaduse suures osas ära. Ent sügisel ja talvel on elekter kallim.

Investor Peep Abel tõi oma kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai ta ikkagi vaid 8 senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse liiga õudne, et paneelidest loobuda või soovitada teistele neisse mitte investeerida.

Euroopa ja USA on küll hakanud elektroonikatööstust Hiinast välja oma turgudele kolima, kuid see võtab aastakümneid aega ja toormaterjalid jäävad endiselt Hiina kontrolli alla, rääkis elektroonikatööstuse Incapi juht Otto Pukk.

Intervjuus rääkis Pukk veel ka sellest, miks Incapi suurim klient osa tellimusi uude aastasse lükkas ning kuidas see ettevõtte tulemusi ja plaane muudab. Samuti tegi Pukk ülevaate, kuidas Incapi teistel klientidel läheb, ning rääkis, mis sektorites ja turgudel ta jätkuvalt kasvu näeb. Juttu tuli ka tarneprobleemidest, hinnatõusust, palgasurvest ja poliitikute leigest suhtumisest tööstusesse.

Seekordses „Lavajuttude“ saates jagavad investorid Kristi Saare ja Marko Oolo investeerimise tööriistu, mis aitavad luua tee finantsvabaduseni ja jõuda portfelliga miljonist edasi.

Ettekandes kuuleb, kuidas paisutada oma investeerimisportfell miljonist suuremaks, milliste tööriistadega jõuda investeerimisel järgmisele tasemele ning mida peaks iga edukas investor teadma ja tegema.

“Lõhki laenamine on amoraalne. Kui me võtame täna palju laenu, maksavad selle kinni meie tulevased põlved,” hindas majandusekspert Kristjan Lepik, kes ennustab, et lähiaastail räägib kogu maailm aina kasvavatest riigivõlgadest ning võlakriis pole kaugel.

Elu on läinud maailmas paremaks, kuid kliima ja laenu arvel. “Paraku hakatakse nüüd ootamatult arveid saama,” hindas Lepik saates “Globaalne pilk”. Tõusnud intressimäärad toovad kaasa üha krõbedamaid laenumaksed ning see omakorda tähendab, et riikidel tuleb leida kas kärpekohti või hakata tõsiselt mõtlema tulude suurendamisele.

Lisaks arutlesime saates, miks on USA võlalae tõstmise ümber nii palju draamat, samuti mõtisklesime, mis Euroopa riigid võivad võlaga hätta sattuda. Viimaks arutasime ka selle üle, mil viisil võiks riigid oma tulusid suurendada ja mis on selles kõiges Eesti positsioon.