Artikkel

    Välisinvesteeringute riiki meelitamiseks luuakse Roheline Koridor

    Oliver Ämarik, Paul Künnap, Indrek Kaing ja Mario Sõrm.Foto: Andres Laanem

    Suurprojektideks olulised investeeringud takerduvad Eestis pikkade haldusmenetluste taha ja realiseeritakse teistes riikides. Kui Soomes, Rootsis ja näiteks Hollandis saab, siis miks ei peaks oluliselt kiiremad haldusmenetlused olema võimalikud ka Eestis?

    Soraineni kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht, partner Paul Künnap näitlikustab siinset halduspraktika seisu. „Eestis on lootust suurprojekt ellu viia minimaalselt viie aastaga, samas kui Soomes ja Rootsis saadakse hakkama ühe aastaga. Sealjuures pole Soome oma olukorraga rahul – nemad tahaksid, et menetlus kestaks maksimaalselt 6—8 kuud.“
    Kõrgema lisandväärtusega investeeringute Eestisse meelitamiseks testib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) välisinvesteeringutele nn Rohelise Koridori loomise võimalust.
    MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing toob välja, et Roheline Koridor on sisuliselt kompaktne teekaart investorile. “Selles on määratletud kõik vajalikud menetlusprotsessid koos menetlusaegadega. Riik aitab ettevõtja protsessist läbi, liigub koos temaga algusest lõpuni kaasa. Esialgu oleme alles pilootprojekti loomise faasis,“ kirjeldab Kaing riigi plaani.
    Paralleelmenetluste puudumine venitab protsessi
    Juba ainuüksi menetluse algatamine võib Eestis kesta aastaid ning kui protsess algab, tuleb kõik etapid uuesti läbida. Eestis on lihtsalt kombeks teha menetlused üksteise järel.
    “Esimene planeerimismenetlus võib kesta viis aastat, seejärel algab teine, mis võib kesta sama kaua, ja seejärel avastatakse, et esimene protsess on juba aegunud. Menetlused peavad toimuma paralleelselt ulatuses, milles see on võimalik. Nii saavutatakse sünergiaeelis, sest sageli on erinevateks menetlusteks tarvis sama sisendit. Kui asutused teevad üheaegselt koostööd, saadakse kvaliteetsem tulemus,“ soovitab Künnap.
    Edasine plaan selgineb pilootprojekti käigus
    „Ilma reaalse füüsilise katseta ei saa me valupunktidest piisavalt hästi aru,“ selgitab Kaing vajadust pilootprojekti järele. „Kas me lõpuks ka Rohelise Koridori juurde jääme või mitte, selgub siis, kui pilootprojekt on läbi. Siis analüüsime, kui palju me suutsime protsesse reaalselt kiirendada ja kas säilib vajadus hoida teatud kriteeriumitega „koridor“ alles või mitte.“
    Riigi plaan on saada enne jaanipäeva paika kõik pilootprojektis osaleva ettevõtja valikuks vajalikud kriteeriumid kooskõlas kõigi seadustega ning moel, mis välistab ebavõrdse kohtlemise, korruptsiooniohu jne. „Konsulteeritud on mitme ettevõttega, kes oma olemuselt võiksid sobida. Sügisel võiks projekt käivituda ning aasta-poolteise pärast võiks olla teekaart maha joonistatud,“ selgitab Kaing riigi tegevusplaani.
    NIMBYst YIMBYks
    Lisaks lohisevale haldusmenetlusele takistab suurprojektide teostumist kohaliku kogukonna vastasseis. „NIMBY („not in my backyard“ ehk „mitte minu tagahoovis“) efekt on Eestis võrreldes nt Soome, Rootsi ja Hollandiga nii tugev olnud seetõttu, et meie ametkonnad püüavad põhimõttelised otsused juba enne menetluse algatamist ise ära teha. Kogukonnal on tihti õigustatult tunne, et otsused on juba tehtud ning sisuliselt kogukonda ei kaasata, vaid mängitakse kaasamise mängu,“ selgitab Künnap.
    „Meil on vaja hakata oma menetlusi usaldama. Riik peab usaldama seda, et kui me oleme seadustes menetlused ette näinud, siis me teemegi päriselt otsused menetluste käigus, mitte enne algatamist. Kogukondades peab tekkima usaldus, et menetlused on päris, kaasamine on sisuline ning otsuseid saab mõjutada. Täna me näeme, et kui saadakse suurprojektist teada, algab suur sõda, sest et usutakse, et kui projekt on algatatud, siis on juba kõik läbi, sest et kõik otsused on juba tehtud ja on hilja midagi muuta. Kui kaasamine on tegelik ning kohalikule omavalitsusele tehakse riigi poolt korralik väärtuspakkumine, saab NIMBYst YIMBY („yes in my backyard“ ehk „jah, just minu tagahoovis“),“ lisab Künnap.
    Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik selle üle, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Saatekülalised on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap.

    Soraineni ehitus- ja kinnisvaraõiguse tiim analüüsis hiljuti MKMi tellimusel Eesti haldusmenetluste protsessi ja esitas ettepanekud menetluste tõhustamiseks. Analüüsis käsitletakse nn Rohelise Koridori loomise võimalusi, et soodustada kõrge lisandväärtusega investeeringuid bürokraatia vähendamise kaudu, lühendades projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega. Loe analüüsist siit.

  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Katre Kõvask: konkurents on karm, tegutseme kaugemate turgude nimel
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.