Välisinvesteeringute riiki meelitamiseks luuakse Roheline Koridor

Juba ainuüksi menetluse algatamine võib Eestis kesta aastaid ning kui protsess algab, tuleb kõik etapid uuesti läbida. Eestis on lihtsalt kombeks teha menetlused üksteise järel.

“Esimene planeerimismenetlus võib kesta viis aastat, seejärel algab teine, mis võib kesta sama kaua, ja seejärel avastatakse, et esimene protsess on juba aegunud. Menetlused peavad toimuma paralleelselt ulatuses, milles see on võimalik. Nii saavutatakse sünergiaeelis, sest sageli on erinevateks menetlusteks tarvis sama sisendit. Kui asutused teevad üheaegselt koostööd, saadakse kvaliteetsem tulemus,“ soovitab Künnap.

„Ilma reaalse füüsilise katseta ei saa me valupunktidest piisavalt hästi aru,“ selgitab Kaing vajadust pilootprojekti järele. „Kas me lõpuks ka Rohelise Koridori juurde jääme või mitte, selgub siis, kui pilootprojekt on läbi. Siis analüüsime, kui palju me suutsime protsesse reaalselt kiirendada ja kas säilib vajadus hoida teatud kriteeriumitega „koridor“ alles või mitte.“

Riigi plaan on saada enne jaanipäeva paika kõik pilootprojektis osaleva ettevõtja valikuks vajalikud kriteeriumid kooskõlas kõigi seadustega ning moel, mis välistab ebavõrdse kohtlemise, korruptsiooniohu jne. „Konsulteeritud on mitme ettevõttega, kes oma olemuselt võiksid sobida. Sügisel võiks projekt käivituda ning aasta-poolteise pärast võiks olla teekaart maha joonistatud,“ selgitab Kaing riigi tegevusplaani.

Lisaks lohisevale haldusmenetlusele takistab suurprojektide teostumist kohaliku kogukonna vastasseis. „NIMBY („not in my backyard“ ehk „mitte minu tagahoovis“) efekt on Eestis võrreldes nt Soome, Rootsi ja Hollandiga nii tugev olnud seetõttu, et meie ametkonnad püüavad põhimõttelised otsused juba enne menetluse algatamist ise ära teha. Kogukonnal on tihti õigustatult tunne, et otsused on juba tehtud ning sisuliselt kogukonda ei kaasata, vaid mängitakse kaasamise mängu,“ selgitab Künnap.

„Meil on vaja hakata oma menetlusi usaldama. Riik peab usaldama seda, et kui me oleme seadustes menetlused ette näinud, siis me teemegi päriselt otsused menetluste käigus, mitte enne algatamist. Kogukondades peab tekkima usaldus, et menetlused on päris, kaasamine on sisuline ning otsuseid saab mõjutada. Täna me näeme, et kui saadakse suurprojektist teada, algab suur sõda, sest et usutakse, et kui projekt on algatatud, siis on juba kõik läbi, sest et kõik otsused on juba tehtud ja on hilja midagi muuta. Kui kaasamine on tegelik ning kohalikule omavalitsusele tehakse riigi poolt korralik väärtuspakkumine, saab NIMBYst YIMBY („yes in my backyard“ ehk „jah, just minu tagahoovis“),“ lisab Künnap.

Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik selle üle, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Saatekülalised on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap.