Piimaveiste tõuaretus seisab otsuste ees, kuhu aretustegevusega edasi minna, ütles Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko. Ühest küljest on loomad saavutanud tippkehakaalu ja suudavad teha väljalüpsirekordeid, kuid paarsada kilo kergemad loomad on jällegi parema tervisega ja püsivad kauem karjas.
- ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja aretusspetsialist/klassifitseerija Reet Härm. Foto: Juuli Nemvalts
Aretustegevuses aitavad saada täpsemaid ja kiiremaid tulemusi genoomuuringud. Suurriikide loomakasvatuses on meetodit kasutatud juba viimased kümme aastat, Eestisse on genoomuuringud jõudnud alles üsna hiljuti. Üheks takistuseks on olnud testide üsna kõrge hind, mis Bulitko sõnul on tingitud omakorda sellest, et meie loomade populatsioon on liiga väike, mis teebki testimise kalliks.
„Genoomuuringute pluss on kindlasti see, et me saame andmeid loomade kohta tunduvalt varem kui varasemalt. Kunstliku viljastamise tulemusi näeme alles viie aasta pärast, kui saame andmed selle pulli tütarde kohta, kelle seemendusmaterjali olime kasutanud. Genoomuuringud annavad meile võimaluse saada vastuseid juba kahe ja poole aasta pärast,“ osutas Bulitko.
Teine terav küsimus on looma tervis ja karjas püsimine. Praeguse kahe laktatsiooniga ei saa kuidagi rahul olla. Seda põhjusel, et loom on farmipidajale kõige kasumlikum just 3.-4. laktatsioonil. Rääkimata sellest, et elueatoodangu rekordid kuuluvad lehmadele, kelle vanus oli karjast välja minnes 12−14 aastat.
Milliseks kujunevad lähiaastate piimaveisekasvatuse uued trendid, saab kuulata “Kasvupinnase” saates, kus külalisteks on ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja aretusspetsialist/klassifitseerija Reet Härm. Saates arutletakse ka selle üle, millele tuleks keskenduda, kas kilogrammide suurendamisele või rasva ja kuivaine suurendamisele piimas, ja kui superloomade tulemustest rääkida, siis kui palju mängib rolli geneetika ja kui palju oleneb loomakasvataja tegevusest?
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Piimaveiste tõuaretus seisab genoomiuuringute taga
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Enimloetud
4
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Viimased uudised
Võitjad selguvad 2. novembril
Hetkel kuum
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Tagasi Äripäeva esilehele