Kliimaseadus seab metsandusele ainult kohustusi, aga juhiseid napib

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.

Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

Eriti keeruline on metsatööstuse sektoril, kus aastane müügitulu vähenes mullu viiendiku võrra ning koondkasum kahanes 41 protsenti, rääkis Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.

30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.

Suvehooaja lähenedes valmistuvad paljud Eesti ettevõtted suuremaks töökoormuseks. Rohkem kliente, rohkem tellimusi, rohkem liikumist. On täiesti loogiline, et sellega koos kasvab ka vajadus lisatööjõu järele – olgu selleks abikäed köögis, leti taga, ladudes või suurüritustel. CVKeskus.ee tööportaal aitab igal aastal sadadel tööandjatel hooajaks sobivaid inimesi leida. Aga tõeliselt edukad on need, kes ei otsi lihtsalt käsi appi, vaid näevad hooajatöös pikemat mängu.