Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg: Börs on majanduse peegel

Ettevõtted tulevad börsile eelkõige lisaraha kaasamiseks, et laiendada ettevõtte tegevust, rahastada tootearendust või laieneda välisturgudele. Samuti on börsiletuleku põhjusteks soov suurendada ettevõtte tuntust ja tugevdada mainet, tõstes seeläbi usaldusväärsust koostööpartnerite ja klientide silmis. Börsil olemine tähendab, et ettevõte on läbipaistev igas mõttes ja standarditele vastav finantsaruandlus ning ettevõtte väärtust mõjutada võiv info kõigile avalikult kättesaadav. Üks börsiettevõtete suur eelis mitteavalike ettevõtete ees on, et turg annab nende juhtkonna otsustele ja ettevõtte tegevusele kohest tagasisidet ning seeläbi on ettevõtte väärtus turul kogu aeg näha.

Mis on Tallinna börsi roll Eesti majanduses?

Meie eesmärk on pakkuda Balti ambitsioonikatele ettevõtetele ja investoritele kvaliteetseimat ja läbipaistvaimat kohtumispaika.Tallinna ja teised Balti börsid teenindavad investoreid ja ettevõtteid oma lähiregioonis. On oluline, et regionaalselt tegutsevad ettevõtted saaksid kaasata raha ja ning olla tuntud turul, kus nad tegutsevad. Väiksemate börside regionaalne ühinemine – näiteks Tallinna, Riia ja Vilniuse börside liitumine Balti börsiks – võimaldab suurendada kohalike ettevõtete nähtavust ka lähiregioonis.Meie visioon on investorite Eesti. Eesti, kus inimesed ning ettevõtted investeerivad oskuslikult ja julgelt heade ideede elluviimisse.Viie aasta pärast võiks Balti börs olla dünaamilise, paindliku ja kiire kohanemisvõimega majanduse hot-spot: börsile lisandub järjepidevalt uute ettevõtete aktsiaid ja võlakirju; börsil on noteeritud näiteks viie suurema riigiettevõtte osalused; start-up-ide jaoks on börsi pakutavate võimaluste kasutamine loomulik osa ettevõtte kasvatamise protsessis: paljudest kümmekond aastat varem käivitatud iduettevõtetest on saanud tublid hea potentsiaaliga ja ambitsioonikad tegijad, kelle aktsiad on noteeritud Balti börsi põhinimekirjas.Eesti inimeste jõukus ning investeerimisalased teadmised võiks saavutada taseme, kus pika­ajaline investeerimine ja oma finantstuleviku kindlustamine on muutunud lõviosa elanikkonna jaoks iseenesestmõistetavaks. Eraisikute säästude ringlusse toomiseks on Eesti riik lasknud välja ja toonud börsile 1, 2, 5 ja 10 aasta pikkused riigivõlakirjad.

Mida börs erainvestorile annab?

Võimaluse investeerida, osta ja müüa ettevõtte väärtpabereid. Miks? Et saada kasu ettevõtte kasvust (aktsia hinna tõus ehk kapitalikasv) ja kasumist (osa ette­võtte kasumist ehk dividendid) või teenida intressitulu (nt võlakirjad).Konkreetsed põhjused, miks inimesed investeerivad, on mõistagi erinevad (nt pensionipõlve nautimine, oma äri rajamine, õpingute rahastamine, kinnisvara ostmine, maailma avastamine, lõõgastumine jne), kuid algpõhjus on kõigil sama: panna osa oma rahast teenima, et olla tulevikus jõukam. Investeerimine toob investoritele loodetavasti juurde rohkem raha, mis võimaldab neil elada vähemalt majanduslikus mõttes paremini, tehes ja nautides asju, mis neile enim meeldivad. Investeerimisel on ka psühholoogiline pool: juba ainuüksi teadmine, et sul on olemas varad, mis võimaldavad sul ühel hetkel elada nii, nagu sa ise soovid, on väärtus iseenesest.Investeerimisel tuleb aga alati arvestada riskiga: risk ja oodatav tootlus on omavahel võrdelises seoses. On selge, et lihtsalt kogudes päriselt jõukamaks ei saa. Ning kuigi riskivaba investeeringut pole olemas, kaotab lihtsalt „alles hoitud“ raha oma väärtust vääramatu jõuga täiesti riskivabalt. Seega, et vara väärtus pika aja jooksul säiliks ja kasvaks, tuleb mingisugune risk võtta. Investeerimine on alati seotud usuga paremasse tulevikku, näiteks on aktsiatesse investeerimise puhul sisuliselt tegu panusega sellele, et ostetaval ettevõttel läheb tulevikus hästi ja investorina on võimalik ettevõtte heast käekäigust osa saada.