6. oktoober 2016 kell 12:30

Arstiabi võimalused välisriigis

Alates 1. juunist 2016 vastutab Eesti Haigekassa Eesti Riikliku Kontaktpunktiga seotud ülesannete täitmise eest.

Kontaktpunktist saab infot selle kohta, millistes riikides ja missugust arstiabi on Eesti Haigekassa kindlustusega võimalik välisriikides saada. Samuti saab vastuseid küsimustele, kuidas õnnetuse korral toimida, kuhu pöörduda, milliseid kulutusi võib arstiabiga seoses tekkida, kuhu kulude hüvitamiseks pöörduda, millised dokumendid reisile kaasa võtta jne. Lisaks haigekassa kindlustatutele saavad Kontaktpunktist informatsiooni ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kindlustatud, kellele osutatakse arstiabi Eestis. Kontaktpunkti info on leitav haigekassa kodulehelt.

Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida interneti teel portaalist www.eesti.ee. Kaart saadetakse soovi korral isiku kodusele aadressile ja see on tasuta.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib vaid koos isikut tõendava dokumendiga.

Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud.

Haigekassa katab välisriigis saadud raviteenuste meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, riikidevahelise transpordi kulud jms.

Enne reisile asumist tasuks vormistada reisikindlustus, seda ka Euroopa Liidus reisides.

Välisriigist helistades on haigekassa infonumber+372 669 6630. Lisainfot ravivõimaluste kohta ning taotlusvormid on leitavad haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.

Euroopa ravikindlustuskaart on välismaal tekkinud terviserikke korral esimene abimees

Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt või õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus. Lisaks on veel üksikud plaanilised tervishoiuteenused, mida loetakse samuti vajaminevaks arstiabiks. Nendeks on hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Vajadus nende teenuste järele on inimesel teada juba enne teise liikmesriiki minemist, mistõttu tuleb minemise eel mõne sealse riikliku haiglagakokku leppida, et selles haiglas oleks võimalik vajalikku teenust patsiendile sobival ajal osutada. Tuleb meeles pidada, et Euroopa ravikindlustuskaart kehtib ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes.

Kristy Aidla, isikupõhiste ja välisravi taotluste talituse peaspetsialist

Hetkel kuum