Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Trükikoda AS Pajo on näide edukalt toimivast perefirmast

    AS Pajo tootmisjuht Eili Kuzko ja tegevjuht Karmen Vesselov

    Mõnekümne aasta eest tegevust alustanud AS Pajo on kasvanud viie miljoni euro suuruse käibega trükikojaks. Kuigi sageli peetakse pere ettevõttena tegutsemist munade ühte korvi panekuks, ollakse ASis Pajo veendumusel, et just ühise perena tegutsemine panebki ette võtte hoidmiseks ja arenguks kohusetundlikumalt tööle ja garanteerib läbimõeldumad otsused.

    AS Pajo tootmisjuht Eili Kuzko ja tegevjuht Karmen Vesselov seisavad selle eest, et kõik tööd ja protsessid vastaks kvaliteedinõuetele, õppides ka neist vigadest, mida on suudetud ära hoida.

    1993. aastal Ain ja Rutt Pajo asutatud AS Pajo tegeles algul värvifotode ilmutamisega. Aastal 1997 lõid Tartu Kunstikoolis õppinud Karmen ja Margo Vesselov ettevõtte juurde väikese kujundusbüroo, millest kasvas ajapikku trükikoda. Praeguseks on muud tegevusalad kõrvale jäetud ning poolesaja töötajaga AS Pajo tegelebki ainult trükkimisega.„Meie lemmiktoode on liimköites raamat. Pehme kaanega kataloogid, raamatud, õpikud ja muud trükised liiguvad siit majast läbi kõige ladusamalt. Oleme viimastel aastatel teinud investeeringuid just selle liini protsesside parandamiseks ning see on ka edu toonud: meie viiemiljonilisest käibest moodustavad lõviosa just need tooted, mida kõige paremini teeme,“ räägib Karmen Vesselov, lisades, et samas pole spetsialiseerumine jäik ja valmistatakse ka kõiki teisi reklaamtrükikodadele sobivaid tooteid.
    AS Pajo
    Kahekesi alustatud trükivahendusega tegelenud kujundusbüroo on 20 aasta jooksul laienenud peaaegu tervet peret kaasavaks ettevõtmiseks. Esimesed sammud trükikojaks saamisel olid keerulised, sest varasemad kokkupuuted valdkonnaga puudusid. Isekeskis nimetatakse seda perioodi Gutenbergi ajastuks, sest ka ASi Pajo inimestel tuli enda jaoks trükikunst sisuliselt leiutada. Arenguks vajalikud investeeringud saadi varasematest tegevusvaldkondadest ning aastaid Pärnus ühes majas erinevatel rendipindadel ringi kolinud firmale mängis 2008. aasta majanduskriis kätte võimaluse kolida oma majja Sindis.

    Ettevõtte tootmisvõimsus mitmekordistus tänu 2013. aastal soetatud KBA trükimasinale. Investeeringud on plaanis ka lähiaastail, näiteks kvaliteetsesse digitrükimasinasse.

    2010. aasta lõpus sai AS Pajo hoogu EASilt, mis võimaldas soetada uue trükimasina ja hakata trükkima B1 formaadis paberile.Eelnevast neli korda suurem mõõt andis võimaluse hakata tegelema ekspordiga. Samuti investeerisime vastupidavat köidet tegevasse liimköitemasinasse ja digitaalsesse kvaliteedikontrolli. Järgmise suure sammuna mitmekordistus ettevõtte tootmisvõimsus 2013. aastal KredExi toel soetatud KBA trükimasina abil ja täna läheb juba enam kui kaks kolmandikku toodangust ekspordiks. Investeeringud on plaanis ka lähiaastail, näiteks kvaliteetsesse digitrükimasinasse.
    Samas tunnistab Vesselov, et viimased aastad on trükinduses olnud keerulised. „Kui veel mõne aasta eest oli suhteliselt lihtne saada tellimusi Soome turult, siis täna on olukord muutunud: nende seisak on langetanud hindu ja vähendanud koguseid, mis omakorda on meid sundinud põhja asemel lääne poole vaatama. Kuigi konservatiivses Rootsis läheb uue kliendiga kontaktist tellimuseni rohkem aega ning Norra ja Taaniga suheldes hakkab olulisemaks muutuma geograafiline kaugus, oleme siiski saanud ka need turud enda jaoks käima. Ja jätkame muidugi koostööd klientidega Eestis ja Soomes.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pärast Venemaa sõda Ukrainas rünnatakse küberruumis pidevalt Eesti ettevõtteid
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul on see aasta Eesti küberruumis tavapärasest tulisem. 17 ettevõtet on sel aastal teatanud lunavararünnaku ohvriks langemisest.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.