Hedge-fondid – kaitsekilp heitlikul turul

Hoolimata kasvavast huvist hedge-fondide vastu, põrub esimese tegevusaasta jooksul peaaegu 80% neist fondidest. Vaatama sellele on üks väike Eesti fond suutnud hoolimata keerulistest regulatsioonidest, kõrgest sisenemistasust ja turu ebastabiilsusest tagada investoritele nende vara kasvu kolm aastat järjest.

Lihtsalt väljendudes – hedge-fond on investeerimisfond, kus professionaalne fondivalitseja kasutab alternatiivseid strateegiaid eesmärgiga raha säilitada ning maksimeerida kasumit range riskijuhtimise tingimustes. Finantsinstrumentide kasutamisvabaduse tõttu, mis on muude fondide puhul sageli piiratud, peaksid aga hedge-fondid õige juhtimise korral tootma raha tagasi hoolimata sellest, kas aktsiaturg kasvab, kahaneb või laieneb.

Eestis kehtivad õigusaktid ei reguleeri hedge-fondi konkreetselt. Seadusandluse keerukuse tõttu on enamik Euroopa hedge-fonde registreeritud Luksemburgis ja enamik Aasia hedge-fonde Hongkongis. Kuid ka Eestis leidub siiski fonde, mis järgivad ja kasutavad hedge-fondi strateegiaid. Üks selliseid Eestis on FB Opportunity Fund, mida haldab FB Asset Management. Alates selle fondi loomisest 2016. aasta alguses on fond teeninud muljetavaldava kumulatiivse tootluse 43%1 ulatuses. See on tulu, mis koosneb praegu iga-aastasest kahekohalisest kasumist ning pole ühelgi aastal kahanenud.

Oluline on mõista, et mitte igaüks ei saa hedge-fondi luua. Nagu kõigi fondide puhul, on ka hedge-fondide strateegia kasutavate fondide asutamise ja tegevuse üle otsustusõigus antud Eestis Finantsinspektsiooni pädevusalasse. Fondi asutajal peab lisaks plekitule mainele olema hedge-fondi käivitamiseks ligipääs suurele algkapitalile, võimekus maksta suuri õigusabikulusid kõigi vajalike regulatsioonide mõistmiseks, tugev närv läbimaks fondi investorite ja audiitorite põhjalik uurimine, omavahendite investeerimise idee ja tagatipuks oskus kaasata pidevalt uut kapitali. Kas kõlab lihtsalt?

Hedge-fondide tööstuses kehtib kirjutamata reegel, mis puudutab „oma naha viimist turule“. See tähendab, et igasse korralikku hedge-fondi on teiste investoritega samadel tingimustel investeeritud ka fondiomaniku kapital. Just see on ka FB Opportunity Fundi edu peamine tagatis ja osa selle investeerimisfilosoofiast. Klientide rahaga koos on investeeritud ka omaniku raha.

Järgmiseks tuleb luua õiguslik struktuur, et hedge-fondi oleks võimalik pakkuda ka välisinvestoritele. Fondi registreerimiseks on mitmeid võimalusi. Need on näiteks alternatiivsed investeerimisfondid (Alternative Investment Funds,

AIFid) või avatud investeerimisfondid (Undertakings for The Collective Investment of Transferable Securities, UCITSid).

FB Opportunity Fund on mitteavalik lepinguline investeerimisfond ja fondivalitsejal on väikesemahulise fondi litsents. Taolised litsentsid on haruldased ning seavad palju piiranguid fondivalitsejale.

Üks olulisemaid tegureid, mis eristab edukaid hedge-fonde mitteedukaist, on strateegia ja turu pidevaks edestamiseks kasutatav kauplemispõhimõte. Aasta 2018 on suurepärane näide sellest, kui raske on fondidel lüüa selliseid suuri indekseid nagu S&P 500. Enamik fonde, mis tuginevad aktsiate või võlakirjade pikale positsioonile, kaotavad aastases võrdluses investorite raha.

Põhjus, miks FB Opportunity Fundil sellel aastal nii hästi on läinud (aastases võrdluses peaaegu 11%1), on selles, et järgitakse väga spetsiifilist kauplemisstrateegiat ja väga ranget riskijuhtimissüsteemi. Fond kaupleb ainult kõige likviidsemate instrumentidega (S&P500 Russel2000 börsiindeksite derivatiividega) ja järgib iganädalast optsioonide strateegiat, et tagada stabiilsed sissetulekud.

Saladus, mis selles strateegias peitub, on mitte jahtida pööraseid tõuse või langusi ja mitte sõltuda vaid ühe ette­võtte edust. Strateegias kasutatakse matemaatilisi valemeid, jäika riskihindamist ning püütakse pidevalt teenida õiglast iganädalast tulu, suunates maksimaalsed jõupingutused raha kaotamise vältimisele. See ongi oskus, mis on võimaldanud fondil teenida investoritele kahe­kohalist tootlust igal aastal juba kolm aastat järjest.

Kuna strateegia põhineb iganädalasel kauplemisel, on fondivalitseja roll hoida positsiooni riskid täieliku kontrolli all sellel nädalal, mil see on avatud, ning alustada pärast nädala lõppu uuesti otsast peale. Selline strateegia vähendab riske ega jäta fondi nii kauaks avatuks, et võiksid tekkida pikaajalised kahjumid, mis tõmbaksid portfelli tootluse pikaks ajaks alla.

Sharpe Ratio on investeerimisportfelli tootluse näitaja portfelli riski suhtes. Hedge-fondide maailmas ei mõõda analüütikud ainult tootlust, vaid ka riski, mida fond on võtnud selle tootluse saavutamiseks. Seda mõõdetakse fondi Sharpe Ratio’ga ja mida kõrgem on Sharpe koefitsient, seda atraktiivsem on fondi või investeerimisportfelli riskiga kohandatud tootlus.

Oktoobris oli näiteks S&P500 indeksi Sharpe Ratio 1,42 ning FB Opportunity fondi Sharpe Ratio 3,98 ehk andis palju suurema tootluse võetud riski tasemel.

FB Opportunity Fundi valitseja võtab endale eeskujuks maailmakuulsa Medallioni fondiga, mida haldab Renaissance Technologies LLC. Selle ettevõtte fondi valitseb geniaalne matemaatik James

Simons ning kui nende esimene tegevusaasta välja arvata, on see fond juba üle 30 aastat suutnud investorite raha kasvatada ning teenib varajastele liitujatele silmapaistvat tulu.

Hea strateegia omamise kõrval peab aga üks hedge-fond suutma hallata häid suhteid investoritega ja leidma kasvamiseks pidevalt uusi investoreid.

Eestis näiteks kehtivad väga ranged reeglid suletud fondide tootlikkuse reklaamimisele. See tähendab, et isegi kui meie hedge-fond on saavutanud fenomenaalse tootlikkuse, tohib seda vaid sosinal mainida. See isegi sobib fondivalitsejale, sest rahale meeldib vaikus.