Abielludes loovad abikaasad liidu ka majanduslikult

Artikkel

Notar Bene 2019

Pärimisõigused võivad riigiti olla erinevad

- Sisuturundus
- Kristel Jänese
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 1. november 2019 kell 5:00
Kuula
Abielludes loovad abikaasad liidu ka majanduslikult
Abielu sõlmimiseks esitavad tulevased abikaasad perekonnaseisuametnikule või notarile ühise abiellumise avalduse, milles märgivad ära, milline varasuhte liik kohaldub neile alates abielu sõlmimisest, kirjutab Tallinna notar Kristel Jänese 16. oktoobril Äripäeva tellijatele ilmunud erilehes Notar Bene.
Alates 2011. aastast on abiellumise avaldust esitades võimalik valida kolme varasuhte liigi vahel: varaühisuse varasuhe, vara juurdekasvu tasaarvestus ja varalahususe varasuhe.
Tallinna notar Kristel JäneseFoto: Erakogu
Abiellumisavalduses valitud varasuhet saavad abikaasad abielu kestel muuta, sõlmides abieluvaralepingu.
Kristel Jänese
Tallinna notar
Varaühisuse varasuhte puhul on abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara puhul tegemist abikaasade ühisvaraga.
Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks saavad olla: – isiklikud tarbeesemed; – enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara; – abielu kestel tasuta käsutuse teel (näiteks kinke või pärimise teel) omandatud vara; – lahusvara arvel omandatud vara (näiteks enne abielu ühe abikaasa poolt omandatud korteriomandi müügist saadud vahendite eest ostetud vara).
Ühisvara kuulub abikaasadele ühiselt, st et tehinguid ühisvaraga saab teha ainult ühiselt. Juhul kui üks abikaasadest ei saa tehingu sõlmimisel osaleda, peab olema tehingu tegemiseks teise abikaasa nõusolek. Tehingus mitteosalev abikaasa saab teha tehingus osalevale abikaasale volikirja. Kui tehingule on ette nähtud notariaalselt tõestatud vorm, peab ka volikiri olema notariaalselt tõestatud vormis. Abikaasade igapäevavajaduste rahuldamiseks tehtavad tehingud, näiteks kommunaalkulude tasumine või söögi ostmine, saab teha ka üks abikaasadest. Muudel juhtudel on abikaasade ühisvara hulka kuuluva varaga tehingu tegemine ilma teise abikaasa nõusolekuta tühine.
Ühine kohustus eeldab perekonna vajadust
Juhul, kui perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingutest tekib kohustusi, siis vastutavad abikaasad tekkinud kohustuste eest ühiselt, sõltumata sellest, kumb abikaasa on tehingu teinud. Näiteks kui üks abikaasadest võttis väikelaenu ja ostis selle eest ühisesse majapidamisse kodumasina, siis tegemist on abikaasade ühise kohustusega. Ühise kohustuse tekkimise eelduseks on asjaolu, et kohustus tekkis perekonna vajadustega seoses.
Ühisvara varasuhte liigi puhul käsutab (müüb, kingib või pandib) abikaasa oma lahusvaraks olevat vara ilma teise abikaasa nõusolekuta, v.a juhul, kui ühe abikaasa lahusvaraks olevat vara kasutatakse perekonna eluasemena või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatava eluruumina. Sellisel juhul saab vara käsutada või anda kolmandate isikute kasutusse ainult abikaasa nõusolekul. Nimetatud erisus kehtib kinnisasjade ja korteriomandite puhul, mis on omandatud aastast 2015. Ühisvara suhe seob abikaasasid majanduslikult enim.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse osas puudub Eestis veel kohtupraktika
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse kui ühisvara varasuhe ja majanduslikult nõrgemale abikaasale rohkem tagatisi kui varalahususe varasuhe. Samas peab arvestama, et tegemist on Eesti õiguses uudse varasuhte liigiga ja kohtupraktikat selles osas praktiliselt ei ole.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte puhul on kumbki abikaasa enda poolt omandatud vara ainuomanik. Kumbki abikaasa võib oma varaga teha tehinguid ilma teise abikaasa nõusolekuta, v.a tehing perekonna eluasemega, mille tegemiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek.
Selle varasuhte puhul koosneb abikaasade vara põhivarast ja soetisvarast. Põhivara on see vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist, samuti vara, mille abikaasa on omandanud kas pärimise teel või kinkena. Soetisvara on vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel.
Lahutuse puhul kuulub soetisvara tasaarvestamisele, st et abikaasal, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt abikaasalt rahalist hüvitist. See tähendab, et abikaasa ei saa nõuda teiselt abikaasalt vara omandit, vaid vara hinnatakse ja abikaasa saab nõuda rahalist hüvitist enam soetisvara omandanud abikaasalt.
Varalahususe varasuhe annab abikaasadele varalises mõttes teineteisest täieliku sõltumatuse
Vara omandamisel ei teki ühisomandit ja see tähendab, et tehingute tegemiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut. Omandatud vara on selle abikaasa vara, kes on kinnistusraamatusse või muusse registrisse kantud vara omanikuna. Juhul kui abikaasad soovivad soetada näiteks kinnisasja selliselt, et mõlemad oleksid omanikud, saavad nad omandada kinnistu kaasomanikena (mitte ühisomanikena nagu varaühisuse varasuhte puhul).
Kaasomandi ja ühisomandi vahe on selles, et ühisomanikud saavad ühisomandis olevat vara käsutada ainult ühiselt, kaasomanik aga saab talle kuluvat mõttelist osa kaasomandis olevast varast iseseisvalt käsutada. Teise kaasomaniku nõusolekut müümiseks, kinkimiseks ega pantimiseks ei ole vaja.
Vaatamata varalisele sõltumatusele peavad abikaasad varalahususe varasuhte puhul tagama teineteise ja kogu perekonna igapäevaste vajaduste katmise ja tegutsema abielulise kooselu huvides.
Mis on abieluvaraleping?
Abieluvaraleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis. Lisaks vorminõudele on seaduses sätestatud, et abieluvaraleping sõlmitakse isiklikult, st abikaasad ei saa volitada kedagi teist enda eest lepingut sõlmima.
Abieluvaralepinguga saavad abikaasad: – valida uue varasuhteliigi; – lõpetada valitud varasuhe; – teha muid seadusega lubatud kokkuleppeid. Näiteks saavad abikaasad teha kokkuleppeid üksikute esemete või teatud liiki esemete kuulumise kohta kummagi abikaasa lahusvara hulka, tunnistada ühisvaraks olevaid esemeid abikaasa lahusvaraks ning vastupidi, ühe abikaasa lahusvaraks oleva vara saab tunnistada abikaasade ühisvaraks.
Lepingu tasu on minimaalselt 59,76 ja kanne abieluvararegistrisse 30 eurot. Abieluvaralepingu kohta tehakse kanne abieluvararegistrisse, mis on avalik. Abieluvararegistrit peab alates 2018. aastast Notarite Koda. See tähendab, et pärast lepingu sõlmimist edastab notar e-notari infosüsteemi kaudu andmed abieluvararegistrisse ja vastavad andmed on registrist otsekohe nähtavad.
Kui palju maksab abieluvaraleping? Abieluvaralepingu tasu sõltub vara väärtusest.
Kui vara väärtus on 10 000 €, siis on notaritasu 61,68 €.
Kui vara väärtus on 20 000 €, siis on notaritasu 90,48 €.
Kui vara väärtus on 50 000 €, siis on notaritasu 200,88 €.
Kui vara väärtus on 100 000 €, siis on notaritasu 384,96 €.
Kui vara väärtus on 200 000 €, siis on notaritasu 753,12 €.
Selleks, et abikaasad saaksid valida neile sobiva varasuhte, võiks nõu küsida notarilt. Enne abielu sõlmimist saab notar nõustada, milline liik valida abiellumise avalduse esitamisel ja anda nõu abieluvaralepingu kohta, kui soovitakse teha lisakokkuleppeid. Abieluvaralepingu saab sõlmida nii abielu kestel kui ka enne abielu sõlmimist.
Samuti võib abieluvaralepinguga välistada nõusoleku vajaduse puhuks, kui abikaasade varasuhte liigiks on varaühisus ja abikaasa soovib võõrandada või kolmandate isikute kasutusse anda tema lahusvaraks olevat kinnistut, mida kasutatakse perekonna eluasemena või kasutab üks abikaasadest seda oma eluasemena.
Loe lisaks
16. oktoober 2019
Notar Bene 16.10.2019
Artiklid