Kas loobuda pärandist või valida pärandvara pankroti tee?

Oluline on pärandist loobumise soovi korral teada seda, et pärandist on võimalik loobuda ainult kolme kuu jooksul arvates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest. Kui see tähtaeg on mööda lastud, siis hiljem enam pärandist loobuda ei ole võimalik, toonitab Viljandi notar Kersti Kulla 16. oktoobril Äripäeva tellijatele ilmunud erilehes Notar Bene.

Kui pärandajal olid võlad, mis on suuremad kui tema vara, siis ei ole ainus võimalus pärandist loobumine. Ka võlgadega pärandi puhul on võimalik lähimal pärijate ringil (näiteks lastel) pärimismenetlus ikkagi lahendada nii, et nad võtavad pärandi vastu, taotlevad pärandi inventuuri ja kui pärimistunnistus on välja antud, esitavad kohtusse avalduse pärandi pankroti väljakuulutamiseks. Kui pärandi inventuur on tehtud, siis ei vastuta pärija oma isikliku varaga pärandaja võlgade eest.

Muidugi on palju selliseid olukordi, kus pärandaja lapsed ei soovi mitte mingil juhul pärida ja igal juhul pärandist loobuvad. Sellisel juhul kaasatakse pärimismenetlusse tegelikult päris suur sugulaste ring. Mida suurem on suguvõsa, seda enam on kaasatud inimesi.

Esimese järjekorra pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Seega kui lapsed loobuvad ja neil on lapsed, läheb pärimisõigus üle neile. Kui ka loobunu lapsel on lapsed (ka alaealised), siis omakorda neile.

Kui kõik esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad (kõik pärandaja lapsed, lapselapsed jne) on pärandist loobunud, selgitab notar välja pärandaja teise järjekorra pärijad, kelleks on pärandaja vanemad ja nende alanejad. Seega jõutakse pärandaja õdede-vendade ja nende laste-lastelasteni.

Kui kõik teise järjekorra seadusjärgsed pärijad (see tähendab pärandaja vanemad ja kõik õed-vennad ja nende lapsed, lapselapsed jne) on pärandist loobunud, selgitab notar välja pärandaja kolmanda järjekorra pärijad. Kolmanda järjekorra pärijateks on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased.

Kui ka kolmanda järjekorra pärijad on kõik pärandist loobunud, on pärijaks pärandaja viimase elukoha järgne kohalik omavalitsusüksus (vastav vald või linn). Kohalik omavalitsus saab samuti juhul, kui pärandajal on võlgasid rohkem kui vara, esitada kohtusse avalduse pärandi pankroti väljakuulutamiseks.

Samas jõutaks selleni väga palju kiiremini, kui pärandaja kõige lähemad sugulased oleksid ise pärandi vastu võtnud ja pärijatena need toimingud teinud.

Ka võlgade puhul on võimalik pärijal asuda läbi rääkima pärandaja võlausaldajatega, kui on soov pärandvara säilitada ega soovita pärandi pankroti väljakuulutamist.

Oluline on silmas pidada, et pärandvara on kõik see vara, mis pärandajale tema pärandi avanemise ajal kuulus. Pärijal ei ole võimalik valida, et ma teatud vara soovin pärida, aga teatud vara pärida ei soovi.