Artikkel
  • Rohejutu taga peavad olema ka reaalsed teod

    Hiljuti Morgan Stanley analüütikute poolt 118 enim CO2 vähendavate ettevõtte hulka maalimas arvatud ning omas sektoris Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksi 2019. aasta edetabeli teise koha omanik kaablitootja Prysmian Group on roheline nii oma mõtteviisilt kui ka tegudelt. Ettevõtte Keila tehase toodang valmib juba viimased kolm aastat 100% rohelisest energiast.

    „Kõik ettevõtted, kes soovivad olla edukad ja jätkusuutlikud, on täna kohustatud olema oma tegevuses keskkonnaalaselt vastutustundlikud. Kahjuks on palju ka rohepesu ehk näitlikult justkui ollakse keskkonnasõbralikud, kuid teod ei jõua järele. Meie oleme läinud teist teed: eelkõige oleme oma tegudelt rohelised, aga seejärel ka räägime sellest, et olla teistele eeskujuks ning teavitada kliente ja partnereid,” ütleb Prysmian Group Baltics juhatuse esimees Tarvo Leppik.
    Tänavu veebruaris lisas Morgan Stanley Prysmian Groupi ühe enim CO2 vähendava ettevõtte hulka kogu maailmas. Prysmian Group, suurima kaablitootjana, omab enam kui 100 tehast ning üle 30 000 töötaja rohkem kui 50 riigis. Leppik nendib, et rohelise energia kasutamine on eelistatud kogu grupis. „Meie tootmine on väga energiamahukas ning võime uhkusega öelda, et eelmisel aastal säästsime ainuüksi Eesti tehases ligemale 10 000 megavatt-tundi fossiilsetest kütustest toodetud elektrienergiat.”
    Tootejuht Raigo Viltrop lisab, et üks asi on olla vastutustundlik igapäevases töös ja tootmisprotsessis, aga unustada ei tohi ka toodet ennast. „Oluline on, et meie toode oleks vastupidav, võimalikult pika eluea ning väikese ökoloogilise jalajäljega. Oleme selles vallas palju vaeva näinud.”

    Igale tootele oma rohelise jalajälje pass

    Aina enam on tööstusettevõtted hakanud oma töös kasutama rohelise jalajälje hindamise süsteemi ehk toote deklaratsiooni. „Meie puhul tähendab see, et hinnatakse kaabli ressursikulukust alates tooraine tootmisest kuni kaabli kasutusaja lõpuni. Oleme võtnud eesmärgiks luua selle aasta jooksul oma toodetele rohelise jalajälje passid, et klientidel oleks võimalik lisaks toote maksumusele hinnata ka selle keskkonnasäästlikkust. Ökoloogilise jalajälje hindamine on muutumas üha aktuaalsemaks. Näiteks Oslos on lisaks tavapärasele eelarvele ka CO2 eelarve.” räägib Viltrop.
    Ta toob veel näiteid mujalt maailmast: Hollandis toodeti kaableid taaskasutatud materjalidest roheküla tarbeks. Lõuna-Ameerikas on Prysmian Group poolt välja arendatud kaablikatte materjal, mille tooraine on suhkruroog – see on väga suur samm plastikust loobumise poole.
    Leppik ja Viltrop nendivad, et surve taaskasutatavatele materjalidele on hakanud klientide poolt tugevnema ning on aja küsimus, millal see muutub kohustuslikuks. „Kui seni on arendajate ja ehitajate poolt pigem pööratud tähelepanu vaid toote hinnale, siis uue põlvkonna lõpptarbija oskab vastutustundlikumalt mõelda ja oma soove esitada. Tootjatel on tegelikult hea meel arendada keskkonnasõbralikke lahendusi.“
    Prysmian Groupi tooteid kasutatakse palju näiteks roheenergia transpordil mereparkidest, sest selleks on vajalikud spetsiaalsed kõrgtehnoloogilised lahendused. „Kui tahame, et energiavool ei katkeks, on vaja 30-50 aastat kestvaid kvaliteetseid energiaülekandelahendusi – meie suudame selliseid toota. Samamoodi oleme käe alla pannud päikeseparkidele vastupidavamate kaablite arendamisele, tootes 25-aastasest kestvuse nõudest 20% kauem vastupidavaid kaableid. Mida kauem toode kestab, seda vähem me kõik ressursse kulutame,” ütleb tootejuht.

    Keila kaablitehase pandipakendisüsteem toimib juba aastast 1993

    Lisaks tootmisele ja toote elueale mõõdab kaablitootja tarneahela jalajälge. „Kuigi enamik meie lõpptoodangust läheb lähiriikidesse, on meie eesmärk vähendada transpordil tekkivat saastatuse hulka. Selleks müüme näiteks kaupa ainult koormatäite kaupa ja meie kliendid juba oskavad sellega arvestada,” räägib Leppik.
    Tagastatavate pakendite süsteem toimib Keila ettevõttes alates aastast 1993. „Meie jaoks on loomulik, et võtame oma kaablitrumlid tagasi ja need ei jää kuhugi metsa alla vedelema. Oleme seda teinud 30 aastat ja päris kummaline on, et alles nüüd pööratakse sellele tähelepanu ja osatakse seda hinnata,” muigab Leppik. Roheliselt mõeldakse ka kaablite pakendamisel, proovides biolagunevaid ja taaskasutatavaid materjale. Samuti jälgitakse seadmepargi uuendamisel tähelepanelikult uute masinate energiakulu.
    Viltrop lisab, et äärmiselt tähtis on tekkivate jäätmete vähendamine. „Jälgime tootmisprotsessis pidevalt, kui palju materjali kasutame, kui kvaliteetne toodang sellest tuleb ning kui palju jääb jääke. Jääkide puhul on tähtis teada, millisest protsessist see täpselt tuli. Meie tehasest käib läbi aastaga kümneid tuhandeid tonne materjale ja kui sellest ka isegi ainult mõni protsent jääkideks jääb või praaki läheb, on tegemist ju sadade tonnide raisatud materjalidega!”

    Oluline on ka töötajate kaasamine

    Hiljuti avaldatud Dow Jones Sustainability indexi ehk jätkusuutlikkuse indeksi edetabelis oli Prysmian Group elektri- ja elektroonikatööstuste seas oma sektori teine. Ülemaailmsed indeksid mõõdavad jätkusuutlikkuse poole pürgivate ettevõtete finantstulemusi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide alusel ning Prysmian Group on enda eesmärgiks võtnud olla seal võimalikult kõrgel kohal.
    Prysmiam Group Baltics AS-i personalijuht Elizabeth Leet kinnitab, et eesmärgini jõudmiseks tuleb teha reaalseid tegevusi: „Globaalse kaablitööstuse liidrina omab jätkusuutlikkus meie grupis võtmetähtsust. Selle saavutamist toetab meie fookus tööohutusele ning meie töötajate järjepidevale arendamisele.“ Prysmian Groupis on tugev koolituskeskus, mille keskmes on koostöö SDA Bocconi äriülikooliga ning lisaks on võrgustikus mitmeid ülikoole üle maailma.
    Tegutsedes enam kui 50 riigis, tuleb koostööd teha väga erineva tausta ja kultuuriga inimestega. Leet lisab: „Igal meie inimesel on ainulaadne oskuste pagas, vaatenurk ja võimekus, millega nad rikastavad meie töökeskkonda ning annavad panuse meie tegevusele. Kolm aastat tagasi alustati grupis mitmekesisuse ja kaasatuse projektiga, mille eesmärk on edendada ettevõtte kultuuri ning väärtustada kõiki töötajaid. Usume, et soolise, vanuse ja kultuurilise mitmekesisuse suurendamine tähendab suurema väärtuse loomist ja me ehitame töökeskkonda, kus kõik meie töötajad tunnevad, et nad on mõistetud, austatud ja kaasatud just sellisena, nagu nad on.“
    Samuti peab juhtkond oluliseks koostööd kogukonnaga – nii kohalike koolide, lähedal elavate inimeste kui ka ettevõtjatega. „Meie inimesed teevad meelsasti vabatahtlikku tööd ning meie tööandjana toetame seda.” toob Leet välja. „Lihtsalt inimestega rääkides ei muutu midagi, vaja on tegusid, vaja on professionaalset meeskonda, kes suudab vedada erinevaid projekte, olgu tegemist igapäevatöö, ettevõtte väärtuste, rohelise mõtlemise, inimeste koolitamise ja hoidmise või heategevusega. Kõik need aspektid on olulised ning moodustavad ühtse terviku! See on jätkupidev töö, aga meie ettevõtte näitab, et suur tööstusettevõte saab tegutseda vastutustundlikult.”
    Kaabli tootmisel on Keilas enam kui 50 aastane ajalugu. Keila tehas Prysmiam Group Baltics AS kuulub maailma suurimasse kaablitootmiskontserni Prysmian Group, millel on 112 tehast enam kui 50 riigis üle maailma ja rohkem kui 30 000 töötajat.
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.