Artikkel
  • Juri Petrov: Venemaal tõi kriis intresside rekordlanguse ja ostubuumi, Eestis aga külmutatakse kõike

    Intervjuu andis Tallinnas Kalevi Panorama arendust ehitava ettevõtte Tycoon juhtivpartner Juri Petrov, kes on Eestis ettevõtjana tegutsenud enam kui kümme aastat.Foto: Tycoon OÜ

    Kalevi Panorama arendust ehitava ettevõtte Tycoon juhtivpartner Juri Petrov nendib, et kui vaadata naaberriiki Venemaad, siis seal on kriis toonud kaasa hüpoteegiintresside rekordilise languse.

    Rahvas võtab oma raha nii öelda „madratsi alt“ ja ostab elamispinda. See loob töökohti, lisab koormust ehitajatele. Majandus nõuab raha mahutamist ja seda praeguses olukorras ka saab. Eestis aga külmutatakse paljude objektide ehitamist, pangad hakkavad käituma ettevaatlikult, laenu on väga raske saada, eriti kui sinu firma sai riiklikku kriisiabi.

    Eelmist majanduskriisi 2008. aastal võisime paljuski oodata või ette aimata. Mitmete näitajate varal oli võimalik öelda, et me olime selleks valmis. Mille poolest erines eelmine kriis tänasest?

    Minu arvates seisneb asi praegu selles, et rebiti katki harjumuspärased majandussidemed. Paljud inimesed osutusid lihtsalt „väljalülitatuteks“ harjumuspärasest majanduskäibest. Kusagil rängemalt, näiteks Moskvas või Pekingis, kusagil vähem. Itaalia või Venemaa taustal on Eesti väga mugavas olukorras. Ülejäänu puhul aga ma isiklikult ei näe veel põhjust konstateerida kriisi.
    Mõned firmad sattusid enda jaoks keerulistesse tingimustesse, kuid teine küsimus on see, mida nad nendega peale hakkavad. Suurfirma kuulutab välja pankroti, kuid loetud nädalate pärast teatab aktsiate emissioonist. Tõenäoliselt käib siin teatud mäng. Vara on voolanud ühelt omanikult teisele või on pärast mõningaid interaktsioone jõudnud tagasi samadesse kätesse. Võib-olla mängiti sel puhul läbi märksa keerulisem partii. Paljud firmad on kasutanud turu praegust kokkuvarisemist isiklikuks rikastumiseks või äri arendamiseks ja võimaluste suurendamiseks, uute territooriumide hõivamiseks.
    Me võime näha eredaid näiteid selle kohta, kuidas ärid on käitunud vastutustundlikult. Inimesed on leidnud viisi toimetada klientidele toitu kodudesse ning luua veel mingeid uusi teenuseid selles muutuvas maailmas. Kasvu on üles näidanud need, kes on osanud oma äriprotsesse üles ehitada enda jaoks mõnevõrra harjumatu mudeli alusel.
    Ja on olemas ülejäänud, kes räägivad: „Aidake meid. Me oleme ju teie jaoks nii palju teinud – muutnud maksuseadusi, kuid lõppkokkuvõttes oleme ikkagi lojaalsed Venemaa lipule ja loodame, et riik meid samuti selles olukorras aitab.“ On arusaadav, et kõik istuvad ühes paadis, kuid ühed käituvad palju vastutustundlikumalt, teised aga püüavad olukorda kuritarvitada, mängida tekkinud olukorral.

    Kui rääkida konkreetselt Eestist, siis kuidas teie näete olukorda, kas on mingeid põhimõttelisi erinevusi teistest maadest?

    Kui vaadata naaberriiki Venemaad, siis siin võib märgata tähtsat erinevust. Kriis on toonud seal kaasa hüpoteegiintresside rekordilise languse. Rahvas ostab elamispinda, mistõttu võtab raha nii-öelda „madratsite alt“. See loob töökohti, lisab koormust ehitajatele. Majandus nõuab raha mahutamist ja seda praeguses olukorras ka saab.
    Eestis aga külmutatakse paljude objektide ehitamist, pangad hakkavad käituma ettevaatlikult, laenu on väga raske saada, eriti kui sinu firma saab riiklikku abi.
    Niisuguse käitumise põhjused on samuti arusaadavad. Eestis kuuluvad pangad väliskapitalile ja nad ei ole päris kompetentsed. Pealegi on kõik need pangad osalenud ulatuslikus rahapesus ning on nüüd valmis püüdma igat vanaemakest, kes on pannud pangakontole 50 eurot sularaha. Aga meil on see, mis meil on. Vaba raha puudus ning pangaintresside tõus ja suuremad nõudmised laenajatele toovad kaasa nõudluse vähenemise ning tarbimisahelate külmutamise.

    Millised on teie prognoosid? Millal me saame nn normaalsesse ellu tagasi pöörduda?

    Praegu on raske öelda, kas me pöördume tagasi nn normaalsesse ellu selles tähenduses, mis meil oli enne pandeemiat. Kui saabub vaktsiin, siis tõenäoliselt tuleval aastal jõuab maailm harjumuspärastesse rööbastesse tagasi. Aga isegi sel juhul paljud äriprotsessid muutuvad ning võidavad need, kes mängivad pikaajalist mängu ja on suutelised kiiresti muutuma.
    Kalevi Panorama disainilahendustest ning inspiratsioonist saab lugeda ka Äripäevas ilmunud intervjuus disainer Dina Gontšarovaga. Foto: Kaupo Kalda, Tycoon OÜ
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.