Artikkel
  • Kaubavahetus Skandinaaviaga otse Muuga sadama südames

    Puistekaupade, ümarpuidu ja metallitoodete käitlemisele ning ladustamisele spetsialiseeruv PK Terminal OÜ on elavdanud valdkonna kaubavahetust, toonud Muuga sadamasse täiendavaid laevakülastusi ja kaubamahte ning loonud pikemas perspektiivis kõigile osapooltele arvestatavat tulu.

    Eelmise suve hakul sai sõlmitud ASi Tallinna Sadam ja PK Terminal OÜ vahel leping tähtajaga 20 aastat, pikendamise võimalusega 15 aastat. On ilmselge, et sellist ajalist mõõtu arvestades tegutsetakse juba täna selle nimel, kuidas kaugemas tulevikus Muuga sadama funktsioneerimine toimuda võiks. Samas võib öelda, et nüüdseks on mitmed eelmisel suvel tehtud plaanid juba realiseerunud. „Võime tõdeda, et esimene aasta on läinud olukorda arvestades edukalt. Oleme arenenud ning laienenud oma tegevusega ootuspärases tempos,“ selgitab PK Terminal OÜ juhatuse liige Rain Rannala.
    PK Terminal teenindab kaubavahetust kahel suunal: peamiselt veetakse Eestist välja viljatooteid, puidugraanulit ja turvast ning Skandinaaviast liigub Eestisse näiteks killustik. Lisaks on muutunud aastaga kiiremaks ja ülevaatlikumaks läbi Eesti veetavate metallitoodete ümberlaadimine.

    Senisest enam ruumi ja võimekust tegutseda

    Nagu öeldud, on esimesed kogemused, mis on terminali töös hästi ning mis vajab edasiarendamist, saadud. Nüüdseks tegutsetakse ka eelmise aastaga võrreldes senisest tunduvalt suuremal maa-alal.

    „PK Terminali kasutuses on täna 2 kaid – kai 6A on 183 m pikk ja 10,7 m sügav ning kai 7 on 310 m pikk ja 14,2 m sügav (EH2000).

    Kui aasta tagasi oli meie kasutuses ca 4,6 ha pinda, siis tänaseks oleme märgatavalt laienenud – PK Terminali poolt hallatava ala suuruseks on täna 7,5 ha“

    Rain Rannala
    PK Terminal OÜ juhatuse liige
    Lisaks on aasta jooksul lisandunud varasemale uued spetsiaalselt puistekaupadele ehitatud PVC laohooned. Kaupade ja materjalide käitlemise teeb aga hõlpsamaks vajaliku tipptasemel tehnika – 4 hüdraulilist kraanat, 5 rataslaadurit ja 3 autokaalu – olemasolu.
    Puistekaupade, ümarpuidu, saematerjali ja teiste pakitud kaupade ning erinevate metallitoodete töötlemiseks, puidu käitlemiseks ja ladustamiseks on terminalis kasutusel Sennebogeni tipptehnoloogia. „Seni nägema harjutud klassikaliste trosskraanade asemel võtsime PK Terminalis kasutusele hüdraulilised Sennebogeni materjalikäitlusmasinad. Sennebogeni mudelite eelis on võrreldes konkurentidega kindlasti suurem kiirus ja täpsus laadimisel ning laevade teenindamiseks kasutatakse Sennebogeni 870, 875 materjalikäitlemise masinaid – ka nende osas on aasta jooksul lisandunud senistele lisaks üks uus Sennebogen 875 mudel,“ selgitab Rannala, lisades, et tööde käigus kasutatakse ka frontaallaadureid ja taadeldud autokaalusid, mis kiirendab kaubakoguste välja arvestamist.

    Innovaatiline laoarvestussüsteem säästab aega ja raha

    PK Terminal tõi Muuga sadama terminali ka moodsa tehnoloogia ning investeeris omalt poolt igati terminali arendusse. Eesmärgiks seati võimalus pakkuda klientidele uues terminalis tänapäevase tehnika ja vahenditega senisest kiiremat ning kompaktsemat teenust – kasutades selleks ühtlasi innovaatilist laoarvestussüsteemi.
    Täna võib tõdeda, et plaanist on saanud reaalsus, sest välja on arendatud elektrooniline logistikasüsteem ning klientidel on võimalik teha veotellimused laoarvestussüsteemi kaudu ükskõik millises nutiseadmes, jälgida süsteemis kaupade laoseisu ning hallata statistikat. „Kliendil on võimalik vormistada veotellimused mugavalt ja kiirelt, jälgida 24/7 kaubatellimuste täitmist ja omada ülevaadet hetke laoseisust. See lihtsustab protsessi ning jääb ära info mitmekordne sisestamine. Terminalides kasutatavad autokaalud hõlbustavad aga kaubakoguste välja arvestamist ning nõnda saab auto terminali saabudes liikuda võimalikult kiiresti edasi, muutes nõnda kaubaveo senisest sujuvamaks ning säästes seeläbi kliendi aega ja raha,“ selgitab Rannala protsessi.

    PK Terminal - pikaajalise kogemusega rahvusvaheline ettevõte

    Muuga sadama näol on tegemist Eesti suurima ja sügavaima kaubasadamaga, mis oma sügavuse ja tänapäevaste terminalidega on üks moodsamaid sadamaid terves Euroopas. „Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab sadam olulist osa Eesti transiitkaubanduses,“ selgitab Rain Rannala ning lisab, et PK Terminal on oma tegevusega püüdnud muuta Muuga sadama partneritele senisest veelgi atraktiivsemaks, olla tulevikkuvaatav ja pakkuda lahendusi, mis hõlbustavad kõigi osapoolte tööd.
    PK Terminal kuulub Rootsis ja Balti riikides tegutsevasse Palgardi Kraana Gruppi, mille tegevusvaldkondadeks on laadimis- ja lossimistööd ning materjalide transport sadamates, ladudes ja terminalides. Just ladustamisvõimalused jaotusterminalides on olulise tähtsusega aspekt kaubavahetuse toimimisel, järjest laienev terminaliala pakub aga siinkohal leevendust senistele kitsaskohtadele ning aitab kaasa ladusale kaubakäitlemisele.

    „PK Terminali avamine Muuga sadamas on oluliselt suurendanud Tallinna Sadama sega- ja puistlasti käitlemise võimekust. Nende professionaalsus, efektiivne töökorraldus ja kasutatav modernne tehnika täiendavad Tallinna Sadama ambitsiooni saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks, luues klientide jaoks parima keskkonna ja arenguvõimalused.“

    Margus Vihman
    Tallinna Sadama juhatuse liige-kommertsjuht

    „Eesti viljasaak on aasta-aastalt kasvanud ja eksport ületab juba 1 miljoni tonni piiri. Viljakoristuse periood on 2,5 kuud ja hea ilma korral koristatakse pea 65-70% ära kolme nädala jooksul. Seega on tekkinud vajadus uute vastuvõtukohtade järele. PK Terminaliga alustasime koostööd 2019. aasta sügisel ja pooljuhuslikult. Nimelt juhtus nii, et Muuga sadamas oli korraga sees väga palju suuri viljalaevu ja meile saadetud laev, mis võttis peale 60 000t toidunisu, pidi jääma reidile ootele, kuna polnud vaba kai kohta. PK Terminal oli valmis selle laeva enda kai äärde võtma ja alustama laadimist. See aitas meil vältida trahvi maksmist, mis oleks tekkinud laeva seisu eest. Kuigi see oli PK Terminali jaoks esimene panamax tüüpi laev, kulges laadimine kiirelt ja sujuvalt. Kuna olime Muuga sadamas nii kui nii lisa laadimis- ja ladustamisvõimalusi otsimas, siis PK Terminali sujuv ja kiire töökorraldus pani meid nende kasuks otsustama.“

    Timo Sildvee
    Baltic Agro AS esindaja

    „Viljaäris on kiire ja efektiivne logistika ülioluline, kuna see tagab põllumehele, et vili ei rikne põllul või põllumehe ladudes. Viljaterminalidel on siinkohal oluline roll tarneahelas, et vastuvõtt oleks kiire ja paindlik. PK Terminali valisime koostööpartneriks, kuna olime veendunud, et nad suudavad seda tagada. Peale IT süsteemide integreerimist oleme jõudnud sinnani, kus kõik andmed on reaalajas elektrooniliselt sünkroniseeritud ja tarneahelas ei liigu ühtegi paberit. Inimene sekkub ainult kvaliteedi määramiseks ja ülejäänud liigutused on automaatsed ning elektroonilised. See tagab meile vajaliku kiiruse ja on väga mõistlik ning keskkonnasäästlik. Valminud terminal on uus ja kaasaegne ning vastab igati meie ootustele. Oleme oma valikuga väga rahul ja koostöö PK Terminaliga on sujunud ilusti.“

    Janno Toomet
    Kevili PMÜ müügijuht

    „PKT juhtidega kohtusime esimest korda eelmise aasta kevadel, et arutada koostöö võimalusi pelletite käitlemisel Muuga sadamas, suvel allkirjastasime juba lepingu ja novembri lõpus oli esimene spetsiaalne hall puitpelletite ladustamiseks valmis. Otsus peatada koostöö senise partneriga ei sündinud kergelt, aga otsustavaks said PKT võtmeisikute pikaajaline kogemus kvaliteetse terminaliteenuse osutamisel, usaldusväärsus ja entusiasm, millega Muuga sadamasse uut projekti rajama tuldi. Kindlasti suuremas plaanis on uue tegija tulek samuti oluline, parandades pikemas ajas kogu Muuga sadama võimekust ja konkurentsivõimet. Senine koostöö on sujunud kenasti, juuli lõpus valmib PKT-l teine meile renditav laohall, mille ka koheselt kasutusele võtame. Peale seda on meil võimekus ladustada PKT-s kuni 40 000 tonni pelleteid, mis annab paindlikkuse laadida vajadusel ka tavapärasest suuremaid laevu ja tekitada suviti ette suuremaid puhvreid küttehooaegadeks, kui pelletite tarbimine on oluliselt suurem. Warmestoni gruppi kuulub kokku neli pelletitehast aastase kogumahuga üle 400 000 tonni, millest ekspordime natuke üle 90%, lisaks Muuga sadamale teeme koostööd veel ka Pärnu ja Kunda sadamatega.“

    Peedo Pihlak:
    Warmeston OÜ osanik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Raadiohommikus: õlletehase uus juht ja värske iduedu
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noobilt võtab teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avab Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid ja selgitab joogitööstuse suurimaid väljakutseid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noobilt võtab teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avab Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid ja selgitab joogitööstuse suurimaid väljakutseid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.