Riina Jussila • 6. september kell 6:35

Kogukond või maaomanik saab tuulepargist võita

Võimaliku negatiivse mõju tõttu piirkonna elanikele võivad Eesti omavalitsused ja kogukonnad sõlmida ettevõtjatega mõju kompenseerimise lepinguid.  Foto: Erik Prozes

Küsimusi ja hirme, mis puudutavad tuulikute rajamist ja nendega seonduvat, on täna endiselt rohkem kui tuuleparke endid. Lisaks teadmatusele, mismoodi hakkaksid tuulikud mõjutama kohaliku elu floorat ja faunat, tekitab küsimusi see, mida pargi rajamine piirkonna elanikele annab, kirjutas 3. septembril Äripäeva vahel ilmunud erileht Tuuleenergia eri.

Saaremaal tegutseva Baltic Wind Energy esindaja Peeter Kukk ütleb, et apokalüptilises vaates - ehk mitte kõige tõsisemalt, kuid samas viimase ajastu muutuvat kliimat ja sagenevaid torme jälgides ka mitte päris hullumeelsena, on tuulikute näol eelkõige tegu lähedal toodetava energiaga, mis tagaks igas piirkonnas või maakonnas minimaalse energiatootmise võimekuse. „Kogukonna energiaturvalisus kasvaks oluliselt,“ lausub ta ning lisab, et kui kui inimesed loevad ja arvutavad oma nn toidukilomeetreid, siis miks mitte lugeda ja arvutada ka “energiakilomeetreid” ehk pruukida lähedal toodetavat kohalikku energiat.

Mis kasu saab kogukond või maaomanik tuulepargist?

● Puhas ja odavam elekter

● Hoonestusõiguse tasust tulenev igakuine või kokkuleppeline tasu maaomanikule

● Kogukonna toetus ehk tuulepargi omanik toetab piirkonnas loodud või tegutsevat MTÜd.

Kohalikud kogukonnad ja maaomanikud saavad tulu

Millist kasu vald või isik, kelle valdustesse tuulik paigutatakse, konkreetselt saab, sellele täna Eestis ühtset vastust pole. Riiklikult sätestatud kokkulepete väljatöötamise kallal tegutsetakse ning see aitaks õige pea kõigil ühtviisi lähtuda.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis kohaliku taluvushuvi mõjuanalüüsis seisab, et võimaliku (negatiivse) mõju tõttu piirkonna elanikele ja kinnisvaraomanikele võivad kohalikud omavalitsused ja kohalikud kogukonnad sõlmida ettevõtjatega lepinguid, millega püütakse kompenseerida negatiivset mõju või jagada kohaliku kogukonnaga ettevõtlusest saadavat tulu. Nii näiteks teevad ettevõtted ühekordseid või regulaarseid kulutusi rahaliste maksetena või muude hüvedena kohalikule omavalitsusele või kogukonnale ettevõtluse arendusest tingitud koormavate tagajärgede ja mõjude kompenseerimiseks.

Taanis kompensatsioonimehhanismid seadustega paigas

Hüvitiste teemadel on Eestis veel vähe peatutud, kuid teiste riikide näitel on just kohaliku piirkonna toetamine saanud tuulikute rajamisel otsustavaks ning andnud nende püstitamiseks vajaliku tõuke, oodatud rohelise tule.

2015. aastal oli Taanis taastuvallikatest toodetud elektri osakaal 56% kogu toodetud elektrienergiast ning suurima panuse andis tuuleenergia (42% elektrivarustusest), mille järgi oli Taani elaniku kohta enim tuuleenergiat tootev riik. Seal on ka kompensatsioonimehhanismid seadustega reguleeritud. 2009. aastal kehtestati taastuvenergia edendamise seadusega neli poliitikameedet, mille eesmärk oli suurendada kohalike elanike toetust tuulikuprojektidele. Meetmeid sai kokku neli - rahalise kompensatsiooniskeem, kaasomandiskeem, kogukonna kompensatsiooniskeem ja tagatisfond.

Kaasomandiskeemi eesmärk on anda kohalikele elanikele võimalus arendustes osakute omandamise kaudu kaasomanikuks saada ning seeläbi suurendada kohalike elanike nõustumist arendustega. Skeem kohaldub kohaldub kõrgemate kui 25 meetri kõrguste maismaatuulikute puhul ning omandist vähemalt 20% pakutakse kõigepealt kohalikele elanikele (alates 18. eluaastast), kelle registreeritud püsiv elukoht asub lähimast tuuleturbiinist 4,5 km. Allesjäänud omandiosa võib ettevõte käsutada. Rannajoonest kuni 16 km kaugusel asuvate rannikuturbiinide puhul pakutakse vähemalt 20% omandiosa kohalikele elanikele, kelle püsiv elukoht on registreeritud rannikuäärses kohalikus omavalitsuses. Avamereturbiinide puhul, mille suhtes pakkumismenetlust ei kohaldata ja mis asuvad rannikust kuni 16 km kaugusel, pakutakse vähemalt 20% omandiosa kohalikele täisealistele kodanikele. 2015. aasta jaanuari lõpuks oli kaasomandiskeemi kasutatud umbes 74 maismaal asuva tuuleturbiiniprojekti puhul, kuid ühegi rannikuala lähedal asuva projekti puhul seda rakendatud ei olnud.

Toetatakse algatusi, mis tõstavad kohaliku maastiku väärtust

Taanis kasutusel olev kogukonna kompensatsiooniskeemi ehk rohelise skeemi kaudu antakse toetusi algatustele, mis tõstavad kohaliku maastiku väärtust ja edendavad puhkamisvõimalusi kogukondades, kuhu maismaa tuulegeneraatoreid paigaldatakse. „Just kohalike omavalitsuste toetus on see, mis oleks ka Eestis vaja sisse viia,“ räägib Kukk. Rohelise skeemi abil toetatakse erinevaid loodus- või jalgrattaradade arendusi, puhkealade ja mänguväljakute rajamisi jne.

Tagatisfondi kaudu antakse aga kohalike tuuleturbiinide omanike ühendustele garantiisid turutingimustel võetud laenule eeluuringute jms läbiviimiseks, et suurendada seeläbi kohalike elanike osalemist tuulegeneraatorite rajamisel. Kohalikud tuulegeneraatorite omanikud või vähemalt 10-liikmelised kohalikud algatusrühmad.

„Neid, kellelt eeskuju võtta, Eestil täna juba jagub. Hetkel räägitakse meil veel siiski pigem sellest, mida negatiivset tuulepargid endaga kaasa toovad, kuid positiivsel poolel pole praktiliselt üldse peatutud,“ ütleb Peeter Kukk.

Soodsam elekter ja kohaliku elu edendamine

Ka Šotimaa tuuleparkide puhul pakutakse erinevaid hüvesid. Tehakse rahalisi makseid kohalikele kogukondadele, kuhu kuuluvad kogukonnafondid ühekordsete ja/või iga-aastaste maksetega, elektrienergiale madalama hinna pakkumine, kohalike ürituste otsene sponsorlus. Mitterahalisi sissemakseid suunatakse kohalikesse varadesse ja rajatistesse, näiteks maastiku ja keskkonna parandamise meetmed, mis võivad leevendada kahjusid või kompenseerida tuulepargi põhjustatud keskkonnakahjudest tulenevaid kulusid. Rahastatakse kohalike teenuste osutamist, nt haridusvisiite, haridusprogramme, täiendõppekursusi.

Rootsis kasud kirja rendilepinguga

Peeter Kuke sõnul ei ole Rootsis Taanile sarnast seadust-määrust, mis võimaldaks kohalikel elanikel tuulepargis osalust omandada. Kasu saamine lepitakse seal kokku maa rendilepinguga - nii turbiini alla jääva maa omaniku kui ka selle naabruses olevate maaomanikega, nii häiringute kui ka kasutamata jäävate võimaluste (majade ehitamine vms) kompenseerimiseks. Lisaks ehitatakse turbiinide juurde vajalikud teed ja võrgud. Peamiselt Põhja-Rootsis lubab arendaja raha kohaliku kogukonna organisatsioonile. Selleks võib olla kas kindlaksmääratud summa aastas või väike protsent teenitud tulust. Mõnel puhul on raha saajaks pidevalt sama organisatsioon, vahel jagab arendaja raha rohkematele isikutele.

2016. aastal said Eestis Noarootsi Tuuleenergia MTÜ üldkoosoleku otsusega toetust 17 projekti kogusummas pea 20 000 eurot. Kõige suurema toetuse sai Noarootsi tuletõrjeselts, kes kavatses soetada mobiilse pumbajaama, millest 3000 eurot tuleb tuuleenergialt.

Rahalist abi said veel näiteks kohalikud käsitööringid, toetati juurdesõiduteede remonti Aulepas, Noarootsis toimuvat lastelaagrit jpm.

Ka käesoleval aastal saavad Noarootsi osavalla territooriumil tegutsevad MTÜ-d, seltsingud ja üksikisikud kuni 6. septembrini toetust taotleda. Need tuleb saata aadressile noarootsi @laanenigula.ee

Hetkel kuum