Artikkel
  • Kuula

    Kogukond või maaomanik saab tuulepargist võita

    Võimaliku negatiivse mõju tõttu piirkonna elanikele võivad Eesti omavalitsused ja kogukonnad sõlmida ettevõtjatega mõju kompenseerimise lepinguid.Foto: Erik Prozes

    Küsimusi ja hirme, mis puudutavad tuulikute rajamist ja nendega seonduvat, on täna endiselt rohkem kui tuuleparke endid. Lisaks teadmatusele, mismoodi hakkaksid tuulikud mõjutama kohaliku elu floorat ja faunat, tekitab küsimusi see, mida pargi rajamine piirkonna elanikele annab, kirjutas 3. septembril Äripäeva vahel ilmunud erileht Tuuleenergia eri.

    Saaremaal tegutseva Baltic Wind Energy esindaja Peeter Kukk ütleb, et apokalüptilises vaates - ehk mitte kõige tõsisemalt, kuid samas viimase ajastu muutuvat kliimat ja sagenevaid torme jälgides ka mitte päris hullumeelsena, on tuulikute näol eelkõige tegu lähedal toodetava energiaga, mis tagaks igas piirkonnas või maakonnas minimaalse energiatootmise võimekuse. „Kogukonna energiaturvalisus kasvaks oluliselt,“ lausub ta ning lisab, et kui kui inimesed loevad ja arvutavad oma nn toidukilomeetreid, siis miks mitte lugeda ja arvutada ka “energiakilomeetreid” ehk pruukida lähedal toodetavat kohalikku energiat.

    ● Puhas ja odavam elekter

    ● Hoonestusõiguse tasust tulenev igakuine või kokkuleppeline tasu maaomanikule

    ● Kogukonna toetus ehk tuulepargi omanik toetab piirkonnas loodud või tegutsevat MTÜd.

    Mis kasu saab kogukond või maaomanik tuulepargist?
    Kohalikud kogukonnad ja maaomanikud saavad tulu
    Millist kasu vald või isik, kelle valdustesse tuulik paigutatakse, konkreetselt saab, sellele täna Eestis ühtset vastust pole. Riiklikult sätestatud kokkulepete väljatöötamise kallal tegutsetakse ning see aitaks õige pea kõigil ühtviisi lähtuda.
    Poliitikauuringute Keskuse Praxis kohaliku taluvushuvi mõjuanalüüsis seisab, et võimaliku (negatiivse) mõju tõttu piirkonna elanikele ja kinnisvaraomanikele võivad kohalikud omavalitsused ja kohalikud kogukonnad sõlmida ettevõtjatega lepinguid, millega püütakse kompenseerida negatiivset mõju või jagada kohaliku kogukonnaga ettevõtlusest saadavat tulu. Nii näiteks teevad ettevõtted ühekordseid või regulaarseid kulutusi rahaliste maksetena või muude hüvedena kohalikule omavalitsusele või kogukonnale ettevõtluse arendusest tingitud koormavate tagajärgede ja mõjude kompenseerimiseks.
    Taanis kompensatsioonimehhanismid seadustega paigas
    Hüvitiste teemadel on Eestis veel vähe peatutud, kuid teiste riikide näitel on just kohaliku piirkonna toetamine saanud tuulikute rajamisel otsustavaks ning andnud nende püstitamiseks vajaliku tõuke, oodatud rohelise tule.
    2015. aastal oli Taanis taastuvallikatest toodetud elektri osakaal 56% kogu toodetud elektrienergiast ning suurima panuse andis tuuleenergia (42% elektrivarustusest), mille järgi oli Taani elaniku kohta enim tuuleenergiat tootev riik. Seal on ka kompensatsioonimehhanismid seadustega reguleeritud. 2009. aastal kehtestati taastuvenergia edendamise seadusega neli poliitikameedet, mille eesmärk oli suurendada kohalike elanike toetust tuulikuprojektidele. Meetmeid sai kokku neli - rahalise kompensatsiooniskeem, kaasomandiskeem, kogukonna kompensatsiooniskeem ja tagatisfond.
    Kaasomandiskeemi eesmärk on anda kohalikele elanikele võimalus arendustes osakute omandamise kaudu kaasomanikuks saada ning seeläbi suurendada kohalike elanike nõustumist arendustega. Skeem kohaldub kohaldub kõrgemate kui 25 meetri kõrguste maismaatuulikute puhul ning omandist vähemalt 20% pakutakse kõigepealt kohalikele elanikele (alates 18. eluaastast), kelle registreeritud püsiv elukoht asub lähimast tuuleturbiinist 4,5 km. Allesjäänud omandiosa võib ettevõte käsutada. Rannajoonest kuni 16 km kaugusel asuvate rannikuturbiinide puhul pakutakse vähemalt 20% omandiosa kohalikele elanikele, kelle püsiv elukoht on registreeritud rannikuäärses kohalikus omavalitsuses. Avamereturbiinide puhul, mille suhtes pakkumismenetlust ei kohaldata ja mis asuvad rannikust kuni 16 km kaugusel, pakutakse vähemalt 20% omandiosa kohalikele täisealistele kodanikele. 2015. aasta jaanuari lõpuks oli kaasomandiskeemi kasutatud umbes 74 maismaal asuva tuuleturbiiniprojekti puhul, kuid ühegi rannikuala lähedal asuva projekti puhul seda rakendatud ei olnud.
    Toetatakse algatusi, mis tõstavad kohaliku maastiku väärtust
    Taanis kasutusel olev kogukonna kompensatsiooniskeemi ehk rohelise skeemi kaudu antakse toetusi algatustele, mis tõstavad kohaliku maastiku väärtust ja edendavad puhkamisvõimalusi kogukondades, kuhu maismaa tuulegeneraatoreid paigaldatakse. „Just kohalike omavalitsuste toetus on see, mis oleks ka Eestis vaja sisse viia,“ räägib Kukk. Rohelise skeemi abil toetatakse erinevaid loodus- või jalgrattaradade arendusi, puhkealade ja mänguväljakute rajamisi jne.
    Tagatisfondi kaudu antakse aga kohalike tuuleturbiinide omanike ühendustele garantiisid turutingimustel võetud laenule eeluuringute jms läbiviimiseks, et suurendada seeläbi kohalike elanike osalemist tuulegeneraatorite rajamisel. Kohalikud tuulegeneraatorite omanikud või vähemalt 10-liikmelised kohalikud algatusrühmad.
    „Neid, kellelt eeskuju võtta, Eestil täna juba jagub. Hetkel räägitakse meil veel siiski pigem sellest, mida negatiivset tuulepargid endaga kaasa toovad, kuid positiivsel poolel pole praktiliselt üldse peatutud,“ ütleb Peeter Kukk.
    Soodsam elekter ja kohaliku elu edendamine
    Ka Šotimaa tuuleparkide puhul pakutakse erinevaid hüvesid. Tehakse rahalisi makseid kohalikele kogukondadele, kuhu kuuluvad kogukonnafondid ühekordsete ja/või iga-aastaste maksetega, elektrienergiale madalama hinna pakkumine, kohalike ürituste otsene sponsorlus. Mitterahalisi sissemakseid suunatakse kohalikesse varadesse ja rajatistesse, näiteks maastiku ja keskkonna parandamise meetmed, mis võivad leevendada kahjusid või kompenseerida tuulepargi põhjustatud keskkonnakahjudest tulenevaid kulusid. Rahastatakse kohalike teenuste osutamist, nt haridusvisiite, haridusprogramme, täiendõppekursusi.
    Rootsis kasud kirja rendilepinguga
    Peeter Kuke sõnul ei ole Rootsis Taanile sarnast seadust-määrust, mis võimaldaks kohalikel elanikel tuulepargis osalust omandada. Kasu saamine lepitakse seal kokku maa rendilepinguga - nii turbiini alla jääva maa omaniku kui ka selle naabruses olevate maaomanikega, nii häiringute kui ka kasutamata jäävate võimaluste (majade ehitamine vms) kompenseerimiseks. Lisaks ehitatakse turbiinide juurde vajalikud teed ja võrgud. Peamiselt Põhja-Rootsis lubab arendaja raha kohaliku kogukonna organisatsioonile. Selleks võib olla kas kindlaksmääratud summa aastas või väike protsent teenitud tulust. Mõnel puhul on raha saajaks pidevalt sama organisatsioon, vahel jagab arendaja raha rohkematele isikutele.

    2016. aastal said Eestis Noarootsi Tuuleenergia MTÜ üldkoosoleku otsusega toetust 17 projekti kogusummas pea 20 000 eurot. Kõige suurema toetuse sai Noarootsi tuletõrjeselts, kes kavatses soetada mobiilse pumbajaama, millest 3000 eurot tuleb tuuleenergialt.

    Rahalist abi said veel näiteks kohalikud käsitööringid, toetati juurdesõiduteede remonti Aulepas, Noarootsis toimuvat lastelaagrit jpm.

    Ka käesoleval aastal saavad Noarootsi osavalla territooriumil tegutsevad MTÜ-d, seltsingud ja üksikisikud kuni 6. septembrini toetust taotleda. Need tuleb saata aadressile noarootsi @laanenigula.ee

Seotud lood

Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Külm kaup püsib tänavu endiselt kuum: jäätisetootja tegi mais rekordkäibe
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
EL lisas 27 Vene varilaevastiku alust sanktsioonide nimekirja
Euroopa Liit lisas täna sanktsioonide nimekirja 27 Venemaad abistanud laeva, peamiselt nafta- ja gaasitankerid. Üks sanktsioneeritud laevadest on parasjagu Eesti majandusvetes ankrus.
Euroopa Liit lisas täna sanktsioonide nimekirja 27 Venemaad abistanud laeva, peamiselt nafta- ja gaasitankerid. Üks sanktsioneeritud laevadest on parasjagu Eesti majandusvetes ankrus.
Norra meretuuleparkide arendaja paneb Saaremaa külje all püsti sada tuulikut
Rahvusvaheline meretuuleparkide arendaja ja Norra omanikega Deep Wind Offshore võitis enampakkumisel Saaremaa külje all asuva Saare 2.1 mereala.
Rahvusvaheline meretuuleparkide arendaja ja Norra omanikega Deep Wind Offshore võitis enampakkumisel Saaremaa külje all asuva Saare 2.1 mereala.