200 aastat Eesti õllekultuuri lipulaeva

Eesti õllekultuuri rajajat ning Saku Õlletehase asutajat pole unustatud – tema auks on nimetatud ajaloolise maitsega hele õlu Karl Friedrich. Samamoodi elab Saku pudelitele kantud vapi näol edasi Baggode dünastia, kelle kätte Saku mõis 1849. aastal jõudis ja kes õllekojas suured uuendused ette võttis, pruulimisele hoogu lisas.

1876. aastal rajas Saku uus mõisahärra Valerian Baggo väikese õlleköögi asemele uue aurujõul töötava õlletehase. Esimene keet uues tehases valmis ilmselt 4. oktoobril 1877. aastal ja kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehas oma toodetud õlut Riia näitusele, kust see kodumaale naasis juba kõrgete auhindadega.

1899. aastal laiendati omanikeringi ja asutati Saku Õlletehase Aktsiaselts. Juba aasta hiljem pruuliti Sakus 203 800 pange õlut. 1914. aastal algas Esimene maailmasõda, mis seiskas tootmise seitsmeks pikaks aastaks. 1921. aastal pandi masinad taas huugama ning õlletegu jätkus. 1985. aastal elas tehas üle teise kuiva seaduse pärast Esimest maailmasõda, sedakorda Gorbatšovi oma, kus alustatud investeeringud Saku Õlletehase uuendamisse peatati.

Uue ja tänase ajastu Saku Õlletehase jaoks tõi kaasa 1991. aasta, mil loodi ühisettevõte Baltic Beverages Holding (BBH) Prippsi õlletehasega Rootsist ja Hartwalli tehasega Soomest, mis omandas Saku Õlletehase ASis 75% osaluse. Algas tehase rekonstrueerimine ja seadmete vahetus ning juba 1993. aastal jõudis Eesti turule esimene kvaliteetõlu, tänaseks legendi staatusesse tõusnud Saku Originaal. 1995. aastal sai Saku Õlletehasest taas aktsiaselts. 1998. aastal noteeritakse ettevõte Tallinna Börsi nimekirjas. Alates 2008. aastast on Saku Õlletehase ainuomanikuks globaalne õllehiid Carlsberg Group. Just need numbrid saab märkida ühe Eesti väärikama ja põnevama looga ettevõtte ajateljele

200 aastat on pikk aeg. Muutuvas maailmas on Saku Õlletehas suutnud jääda lipulaevaks, olla innovaator nii tsaari- kui ka Eesti ajal. Suurimaks mõjutajaks, mille sünnil Eesti õllekultuur taas tuule tiibadesse sai, on 1993. aastal pudelisse jõudnud hele õlu Saku Originaal, kvaliteetõlu, mis kehtestas õllemaastikul uued kõrged standardid. See jook on tänavusel juubeliaastal ka Saku Õlletehase eestkõneleja. „Me väärtustame vana, kuid oleme avatud ka kõigele uuele,“ ütleb Saku Õlletehase juhatuse liige ja müügidirektor Jaan Härms, kelle sõnul on lisaks uute jookide lansseerimisele palju tähelepanu pööratud ka keskkonnateadlikumale tegutsemisele. „Oleme keskkonna nimel astunud väga palju samme ja mitte seepärast, et see on olnud viimastel aastatel kuumaks teemaks, vaid säästlikum tootmine on absoluutselt igale tootjale tähtis. Vaadates viimase viie aasta trendi, oleme erinevaid jooke tootnud umbes 10% rohkem, kuid kasutanud tootmises inimesi üle 25% vähem. Palju on automatiseerimist ehk üha efektiivsemad masinad teevad töö ära,“ räägib Härms ja lisab, et vähem kasutatakse ka vett ning elektrienergiat, mis on tehases juba täna 100% taastuvenergia. 2030. aastaks soovitakse tootmises saavutada täielik süsinikneutraalsus.

Keskkonnasäästlikkus on jõudnud ka Saku Õlletehase toodete pakendidisaini. Nii näiteks tulid kevadel turule Snap Pack kinnitusega Carlsbergi multipakid, kus purke harjumuspärase plasti asemel liimkinnitus koos hoiab. Carlsbergi arvutuste kohaselt kahaneb liimkinnituse kasutuselevõtuga plasti kasutus praegusega võrreldes kuni 76 protsenti ja koguseliselt 1200 tonni aastas.

Härmsi sõnul võrdub see Carlsbergi Grupi lõikes kuni 60 miljoni kilekotiga aastas. Ressursse säästvad lahendused ja muutused on Saku jaoks olulised. Muuhulgas viidi 2019. aastal kõik Saku katusbrändi joogid üle uude, senisest 20 grammi kergemasse taaskasutatavasse klaaspudelisse – kaaluvahe kuus protsenti on pudelite eluiga arvestades oluline ka kuluefektiivsust ja keskkonnasäästu silmas pidades.

Uue kuue saanud pudelitesse jõuavad vanade väärikate kõrval ka uued põnevad joogid.

Saku Õlletehase turundusjuhi Eva Maarendi sõnul on Eesti tarbija uuendusmeelne ehk kõiki eri maitseid, hooajalisi üllatajaid ja uusi jooke ollakse usinad proovima. „Oleme tuntud oma õllede poolest, kuid tegelikult on Saku Õlletehas enamat – toodame siidreid, meil on erinevad veebrändid, karastus- ja energiajoogid,“ ütleb ta.

Siiski on ka selliseid tooteid, mis eestlaste südameid kohe võitnud pole või on sinna jõudmiseks pisut rohkem aega läinud. Üks selliseid on mujal Euroopas palavalt armastatud nisuõlu, mille vastuvõtt oli kümmekond aastat tagasi üsna leige ning on alles nüüd hakanud leidma teed ka Eesti inimeste südamesse. Küsimusele, miks üks toode kiirelt toimima hakkab ja teine mitte, on keeruline vastata. „Sageli hakatakse mõnda toodet märkama ja mõistma alles siis, kui see tootmisest maha läheb või mõni aeg hiljem uuesti turule tuleb,“ arutleb turundusjuht.

Eestlaste maitsemeeltele jäid aastate eest pisut võõraks ka radlerid, tavapärasest õllest madalama alkoholisisaldusega õllejoogid. Ent juba sel suvel tõi Saku joogi, mis näiteks Saksamaal, Austrias ja Šveitsis juba pikki aastaid palavalt armastatud suverüübe, taas Eesti turule ning võitis ka õllesõprade poolehoiu. „Õnnestumine ja ebaõnnestumine on veidi filosoofiline, kuid kindel on see, et proovima peab ja proovima peab julgelt,“ sõnab Maarend.

Rääkides pisut ka alkoholimaailma jäigast reklaamireeglistikust, sõnab ettevõtte müügidirektor Jaan Härms, et õlletootjad leppisid omavahel eneseregulatsioonis vabatahtliku eetikakoodeksi näol kokku juba viisteist aastat tagasi. „Eelmisel aastal võtsime koodeksis vastu lisapunkti, milles sätestasime, et alkoholi sisaldavad ja alkoholivabad tooted peavad tarbijale selgemini eristatud saama. See on meie enda kitsendus, mille otsustasime vastu võtta võrreldes kehtiva alkoholireklaamiseadusega,“ sõnab Härms, kelle sõnul ei võida toote segamini ajamisest mitte keegi.

Rääkides pisut ka alkoholimaailma jäigast reklaamireeglistikust, sõnab ettevõtte müügidirektor Jaan Härms, et õlletootjad leppisid omavahel eneseregulatsioonis vabatahtliku eetikakoodeksi näol kokku juba viisteist aastat tagasi. „Eelmisel aastal võtsime koodeksis vastu lisapunkti, milles sätestasime, et alkoholi sisaldavad ja alkoholivabad tooted peavad tarbijale selgemini eristatud saama. See on meie enda kitsendus, mille otsustasime vastu võtta võrreldes kehtiva alkoholireklaamiseadusega,“ sõnab Härms, kelle sõnul ei võida toote segamini ajamisest mitte keegi.