Äripäeva eriprojektide toimetus • 26. oktoober 2020 kell 14:23

Tuhanded Eesti firmad peavad keskkonnaohtlike külmaainete vältimiseks uude tehnoloogiasse investeerima

Kliima-, jahutus- ja külmaseadmetes ning soojuspumpades kasutatavad fluoritud külmaained, F-gaasid ehk freoonid on võimsad kasvuhoonegaasid, mis atmosfääri sattudes võimendavad globaalset soojenemist.

Kõrge GWP-ga F-gaasidel põhinevaid seadmeid kasutavad Eestis eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d). Peamiselt puudutab see erineva suurusega kauplustekette, külapoode, toitlustus- ja majutusasutusi, tarbijate ühistuid, külmladusid, liha-, kala- ja piimatootjaid.   Foto: KIK

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika piirab aastatel 2015–2030 märgatavalt eeskätt jahutus- ja kliimaseadmetes laialdaselt kasutatavate suure globaalse soojendamise potentsiaaliga (GWP – ingl global warming potential) F-gaaside kättesaadavust ja nendel põhinevate seadmete paigaldamist, annab teada Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

Näiteks on alates 1. jaanuarist 2020. aastal EL-i määruse järgi keelatud teenindus- ja hooldustöödel lisada teatud täitekogusega jahutus- ja külmutusseadmetesse suure kliimamõjuga uusi tehasepuhtaid külmaaineid (nt levinud R-404A). Selle eesmärk on üleminek keskkonnasäästlikele alternatiivsetele külmatehnoloogiatele ja -ainetele (nt madala GWP-ga F-gaasid, uued sünteetilised külmaained, CO2, ammoniaak, süsivesinikud). See on suur väljakutse EL-ile ja tervele maailmale, sest 1970-ndatel osoonikihti kahandavate ainete asendamiseks leiutatud F-gaasid on laialt levinud.

Juba 2021. a tekib olukord, kus kvoodisüsteemi tõttu moodustab Euroopa Liidus turustatavate F-gaaside maksimumkogus vaid kuni 45% 2015. aastal turustatust ja 2030. aastaks vaid 21%. Keskkonnaohtlike külmaainete kättesaadavus väheneb kiiresti ja nende hind tõuseb.

Eestis puudutab see erineva suurusega kauplustekette, külapoode, toitlustus- ja majutusasutusi, tarbijate ühistuid, külmladusid, liha-, kala- ja piimatootjaid – pikas perspektiivis vähemalt 10 000 ettevõtet.

Kõrge GWP-ga F-gaasidel põhinevaid seadmeid kasutavatel ettevõtetel, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE-d), on seega kaks valikut. Kas teha investeering madala GWP-ga alternatiivsetesse tehnoloogiatesse või kasutada kuni võimalik olemasolevates ja investeeringut veel tasuvates seadmetes ringlusse võetud ja taasväärtustatud F-gaase, millega on võimalik keskkonnasäästlikult pikendada juba paigaldatud seadmete kasulikku tööiga. Eestis puudutab see erineva suurusega kauplustekette, külapoode, toitlustus- ja majutusasutusi, tarbijate ühistuid, külmladusid, liha-, kala- ja piimatootjaid – pikas perspektiivis vähemalt 10 000 ettevõtet.

EL-is ringlusse võetavad ja taasväärtustatavad külmaained ei kuulu F-gaasidest järkjärgulise loobumise kava kvoodisüsteemi, mis leevendab traditsiooniliste külmaainete puudust. Külmaainete taasväärtustamist on aga nõuetekohaselt ja kvaliteetselt keeruline teha ning keegi peale Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) käitluskeskuse Eestis niisugust teenust ametlikult ei paku.

Samas on keskkonnaohtlike külmaainete asendamiseks uutes ja praegustes süsteemides arvukalt kulutõhusaid alternatiive. Alternatiivsed tehnoloogiad nõuavad ka külmavaldkonna inseneridelt ja tehnikutelt uusi teadmisi ning praktilisi oskusi, mida on Eestis töötavatel spetsialistidel veel vähe, lisaks pole ka Eesti vastava hariduse ja kutse süsteem täielik.

Otseselt puudutab see ligi 300-t kutsetunnistusega külmatehnikut ja autode kliimaseadmetega töötavaid autotehnikuid, keda on samuti mitusada.

Otseselt puudutab see ligi 300-t kutsetunnistusega külmatehnikut ja autode kliimaseadmetega töötavaid autotehnikuid, keda on samuti mitusada. Näiteks on Eestis müüdavate uute autode kliimaseadmetes uue põlvkonna külmaaine HFC-1234yf, mille seadmete hooldamise täiendõpe on puudulik. Eestis on praegu üksikuid, peamiselt välismaiste suurfirmadega seotud külmaettevõtteid, kes suudavad iseseisvalt uute suundadega kaasa minna.

Eesti külmatehnika valdkonna ajakohastamiseks käivitasid Keskkonnaministeerium ja EKUK 2018. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel alternatiivsetele tehnoloogiatele ülemineku projekti. Selle tulemusena kohandati Eesti haridus- ja kutsesüsteemi uute nõuetega ning nüüd on Eesti spetsialistidel võimalik alates 2020. aastast saada kohalikku kvaliteetset ja asjakohast täiendõpet, et töötada uute tehnoloogiate ja ainetega. Teavitustööga ennetatakse investeeringuid probleemsetesse ja ebatõhusatesse tehnoloogiatesse ning loodud on eeldused kasutuspiiranguga ainete kokku kogumiseks ja ringlusesse võtmiseks.

Alternatiivseid tehnoloogiaid ja nende täiendõpet puudutavate küsimuste puhul ning külmaaine ringlusesse võtmisega on Eesti Keskkonnauuringute Keskus seadmete omanikele ja hooldajatele igatpidi toeks. Lisainfot saab EKUKi teemalehelt

Hetkel kuum