Artikkel
  • Tuhanded Eesti firmad peavad keskkonnaohtlike külmaainete vältimiseks uude tehnoloogiasse investeerima

    Kliima-, jahutus- ja külmaseadmetes ning soojuspumpades kasutatavad fluoritud külmaained, F-gaasid ehk freoonid on võimsad kasvuhoonegaasid, mis atmosfääri sattudes võimendavad globaalset soojenemist.

    Kõrge GWP-ga F-gaasidel põhinevaid seadmeid kasutavad Eestis eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d). Peamiselt puudutab see erineva suurusega kauplustekette, külapoode, toitlustus- ja majutusasutusi, tarbijate ühistuid, külmladusid, liha-, kala- ja piimatootjaid. Foto: KIK
    Euroopa Liidu keskkonnapoliitika piirab aastatel 2015–2030 märgatavalt eeskätt jahutus- ja kliimaseadmetes laialdaselt kasutatavate suure globaalse soojendamise potentsiaaliga (GWP – ingl global warming potential) F-gaaside kättesaadavust ja nendel põhinevate seadmete paigaldamist, annab teada Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
    Näiteks on alates 1. jaanuarist 2020. aastal EL-i määruse järgi keelatud teenindus- ja hooldustöödel lisada teatud täitekogusega jahutus- ja külmutusseadmetesse suure kliimamõjuga uusi tehasepuhtaid külmaaineid (nt levinud R-404A). Selle eesmärk on üleminek keskkonnasäästlikele alternatiivsetele külmatehnoloogiatele ja -ainetele (nt madala GWP-ga F-gaasid, uued sünteetilised külmaained, CO2, ammoniaak, süsivesinikud). See on suur väljakutse EL-ile ja tervele maailmale, sest 1970-ndatel osoonikihti kahandavate ainete asendamiseks leiutatud F-gaasid on laialt levinud.
    Juba 2021. a tekib olukord, kus kvoodisüsteemi tõttu moodustab Euroopa Liidus turustatavate F-gaaside maksimumkogus vaid kuni 45% 2015. aastal turustatust ja 2030. aastaks vaid 21%. Keskkonnaohtlike külmaainete kättesaadavus väheneb kiiresti ja nende hind tõuseb.

    Eestis puudutab see erineva suurusega kauplustekette, külapoode, toitlustus- ja majutusasutusi, tarbijate ühistuid, külmladusid, liha-, kala- ja piimatootjaid – pikas perspektiivis vähemalt 10 000 ettevõtet.

    Kõrge GWP-ga F-gaasidel põhinevaid seadmeid kasutavatel ettevõtetel, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE-d), on seega kaks valikut. Kas teha investeering madala GWP-ga alternatiivsetesse tehnoloogiatesse või kasutada kuni võimalik olemasolevates ja investeeringut veel tasuvates seadmetes ringlusse võetud ja taasväärtustatud F-gaase, millega on võimalik keskkonnasäästlikult pikendada juba paigaldatud seadmete kasulikku tööiga. Eestis puudutab see erineva suurusega kauplustekette, külapoode, toitlustus- ja majutusasutusi, tarbijate ühistuid, külmladusid, liha-, kala- ja piimatootjaid – pikas perspektiivis vähemalt 10 000 ettevõtet.
    EL-is ringlusse võetavad ja taasväärtustatavad külmaained ei kuulu F-gaasidest järkjärgulise loobumise kava kvoodisüsteemi, mis leevendab traditsiooniliste külmaainete puudust. Külmaainete taasväärtustamist on aga nõuetekohaselt ja kvaliteetselt keeruline teha ning keegi peale Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) käitluskeskuse Eestis niisugust teenust ametlikult ei paku.
    Samas on keskkonnaohtlike külmaainete asendamiseks uutes ja praegustes süsteemides arvukalt kulutõhusaid alternatiive. Alternatiivsed tehnoloogiad nõuavad ka külmavaldkonna inseneridelt ja tehnikutelt uusi teadmisi ning praktilisi oskusi, mida on Eestis töötavatel spetsialistidel veel vähe, lisaks pole ka Eesti vastava hariduse ja kutse süsteem täielik.

    Otseselt puudutab see ligi 300-t kutsetunnistusega külmatehnikut ja autode kliimaseadmetega töötavaid autotehnikuid, keda on samuti mitusada.

    Otseselt puudutab see ligi 300-t kutsetunnistusega külmatehnikut ja autode kliimaseadmetega töötavaid autotehnikuid, keda on samuti mitusada. Näiteks on Eestis müüdavate uute autode kliimaseadmetes uue põlvkonna külmaaine HFC-1234yf, mille seadmete hooldamise täiendõpe on puudulik. Eestis on praegu üksikuid, peamiselt välismaiste suurfirmadega seotud külmaettevõtteid, kes suudavad iseseisvalt uute suundadega kaasa minna.
    Eesti külmatehnika valdkonna ajakohastamiseks käivitasid Keskkonnaministeerium ja EKUK 2018. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel alternatiivsetele tehnoloogiatele ülemineku projekti. Selle tulemusena kohandati Eesti haridus- ja kutsesüsteemi uute nõuetega ning nüüd on Eesti spetsialistidel võimalik alates 2020. aastast saada kohalikku kvaliteetset ja asjakohast täiendõpet, et töötada uute tehnoloogiate ja ainetega. Teavitustööga ennetatakse investeeringuid probleemsetesse ja ebatõhusatesse tehnoloogiatesse ning loodud on eeldused kasutuspiiranguga ainete kokku kogumiseks ja ringlusesse võtmiseks.
    Alternatiivseid tehnoloogiaid ja nende täiendõpet puudutavate küsimuste puhul ning külmaaine ringlusesse võtmisega on Eesti Keskkonnauuringute Keskus seadmete omanikele ja hooldajatele igatpidi toeks. Lisainfot saab EKUKi teemalehelt
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
USA aktsiaturg lõpetas päeva väikeses miinuses
USA aktsiaturg langes teisipäeval kolmandat päeva järjest, kui investorid ootavad juba detsembrikuu Föderaalreservi istungit, mis näitab, millisel määral Föderaalreserv aeglustab intresside tõstmise tempot. Nafta hind teisipäeval kerkis, kui investorid eeldavad, et Hiina lõdvendab Covidi levikust tingitud liikumispiiranguid, mis tooks nafta nõudluse suuremalt tagasi, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg langes teisipäeval kolmandat päeva järjest, kui investorid ootavad juba detsembrikuu Föderaalreservi istungit, mis näitab, millisel määral Föderaalreserv aeglustab intresside tõstmise tempot. Nafta hind teisipäeval kerkis, kui investorid eeldavad, et Hiina lõdvendab Covidi levikust tingitud liikumispiiranguid, mis tooks nafta nõudluse suuremalt tagasi, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.