Kas indeksifondid toovad murrangulise muutuse?

Eesti üheks uue pensioniajastu alguspunktiks võib pidada 2017. aastat, mil lansseeriti Eestis uudne pensionifondi kategooria: passiivselt juhitud pensionifondid ehk indeksifondid. Pensionikeskuse andmetel on uudne lahendus võitnud usalduse üle 7% Eesti kogujate hulgas võrdlemisi lühikese ajaga.

Kuigi võrreldes aktiivselt juhitud fondidega ei ole indeksifondid Eestis veel saavutanud suurt populaarsust, muutub nende lend üha kõrgemaks. Eriti noorte hulgas, kes oma tuleviku kindlustamist alles alustavad. See on ka loogiline: uudse lahenduse menule aitab kaasa asjaolu, et noorte investeerimisteadlikkus kasvab ja indeksifondid on loodud just neile, kelle investeerimisperiood on pikk.

Kindel on see, et lähiaastatel suureneb nii indeksifondi pakkujate kui ka indeksifondiga kogujate arv. Kliendid hindavad üha enam passiivse pensionifondi eeliseid: madalaid tasusid ja korralikku kasvupotentsiaali.

Indeksifond on investeerimisfondi eritüüp, mille eesmärk on investeerimisel passiivselt järgida kindlat aktsia- või võlakirjaindeksit. Selline indeks peaks olema laialdaselt tuntud, peegeldama mingi turu liikumist ning olema avalik.

Indeksifondi juht ei lähtu fondi varaga tehinguid tehes finantsturgude võimalikust tulevikusuundumusest. Selle asemel kopeerib ta mudelportfelli koostist, mis on fondi tingimustes ette antud. Nii püüdleb fondijuht olukorra poole, kus tema juhitud fondi osaku hind liiguks täpselt samamoodi nagu fondi võrdlusindeks.

Nii aktiivsel kui ka passiivsel fondil on sarnased riskid, mis seonduvad eelkõige turu liikumisega. Turu langus on mõlema fondi kliendile ebameeldiv. Ometi ei tee passiivse fondi juht turu oodatava languse eel midagi, mis võiks kaotust pehmendada. Seepärast võib osaku hind langeda indeksifondi puhul rohkem kui aktiivselt juhitud fondil.

Passiivselt juhitud fond ei tee kulukat turuanalüüsi, vaid sooritab fondi varaga tehinguid etteantud algoritmi järgi. Selle arvelt saab ta fondi juhtimise kulu hoida võimalikult madalal. 30–40 aasta pikkustel kogumisperioodidel võib kokkuhoid osutuda märkimisväärseks.

Ajal, mil Eestis võeti kasutusele esimesed passiivselt juhitud pensionifondid, tundus see sama murranguline nagu elektriauto või mõni Silicon Valleys loodud uuenduslik lahendus, mille loojad oponeerisid traditsioonilisele elukorraldusele, soovides maailma jäädavalt muuta.

Indeksifondide puhul on tegelikkus aga palju proosalisem: need fondid on vaid üks finantslahendus paljudest ja väiksemas mahus rakendatakse passiivselt juhitud fonde maailmas juba 1960. aastatest alates. Seega ei ole tegu revolutsioonilise lahendusega, mis oleks leiutatud aktiivselt juhitud pensionifonde kukutama. Indeksfondid on lihtsalt üks hea valik paljudest, mida pensionikoguja võib enda tuleviku kindlustamisel kaaluda ja sobivuse korral kasutada.