• Jaga lugu:

    Kas indeksifondid toovad murrangulise muutuse?

    Viimastel aastatel on Eesti pensionisüsteemis toimunud nii mõndagi põnevat: muudetud on pensionifondide investeerimisreegleid ja noori, alles kogumist alustavaid kliente, suunatakse aktsiapõhistesse fondidesse. Lisaks on toimunud tuliseid arutelusid süsteemi järjepidevuse kohta.

    Eesti üheks uue pensioniajastu alguspunktiks võib pidada 2017. aastat, mil lansseeriti Eestis uudne pensionifondi kategooria: passiivselt juhitud pensionifondid ehk indeksifondid. Pensionikeskuse andmetel on uudne lahendus võitnud usalduse üle 7% Eesti kogujate hulgas võrdlemisi lühikese ajaga.

    Kas tegu on finantsmaailmas toimuva revolutsioonilise vastupanuliikumisega?

    Kuigi võrreldes aktiivselt juhitud fondidega ei ole indeksifondid Eestis veel saavutanud suurt populaarsust, muutub nende lend üha kõrgemaks. Eriti noorte hulgas, kes oma tuleviku kindlustamist alles alustavad. See on ka loogiline: uudse lahenduse menule aitab kaasa asjaolu, et noorte investeerimisteadlikkus kasvab ja indeksifondid on loodud just neile, kelle investeerimisperiood on pikk.

    Indeksifondid on tulnud, et jääda

    Kindel on see, et lähiaastatel suureneb nii indeksifondi pakkujate kui ka indeksifondiga kogujate arv. Kliendid hindavad üha enam passiivse pensionifondi eeliseid: madalaid tasusid ja korralikku kasvupotentsiaali.

    Siiski tuleks igal kogujal enne pea ees indeksifondidesse sukeldumist mõelda kolmele aspektile.

    1. Juhtimine
    Indeksifond on investeerimisfondi eritüüp, mille eesmärk on investeerimisel passiivselt järgida kindlat aktsia- või võlakirjaindeksit. Selline indeks peaks olema laialdaselt tuntud, peegeldama mingi turu liikumist ning olema avalik.
    Indeksifondi juht ei lähtu fondi varaga tehinguid tehes finantsturgude võimalikust tulevikusuundumusest. Selle asemel kopeerib ta mudelportfelli koostist, mis on fondi tingimustes ette antud. Nii püüdleb fondijuht olukorra poole, kus tema juhitud fondi osaku hind liiguks täpselt samamoodi nagu fondi võrdlusindeks.
    2. Riskid
    Nii aktiivsel kui ka passiivsel fondil on sarnased riskid, mis seonduvad eelkõige turu liikumisega. Turu langus on mõlema fondi kliendile ebameeldiv. Ometi ei tee passiivse fondi juht turu oodatava languse eel midagi, mis võiks kaotust pehmendada. Seepärast võib osaku hind langeda indeksifondi puhul rohkem kui aktiivselt juhitud fondil.
    3. Tasud
    Passiivselt juhitud fond ei tee kulukat turuanalüüsi, vaid sooritab fondi varaga tehinguid etteantud algoritmi järgi. Selle arvelt saab ta fondi juhtimise kulu hoida võimalikult madalal. 30–40 aasta pikkustel kogumisperioodidel võib kokkuhoid osutuda märkimisväärseks.

    Kas totaalne revolutsioon või valiku laienemine?

    Ajal, mil Eestis võeti kasutusele esimesed passiivselt juhitud pensionifondid, tundus see sama murranguline nagu elektriauto või mõni Silicon Valleys loodud uuenduslik lahendus, mille loojad oponeerisid traditsioonilisele elukorraldusele, soovides maailma jäädavalt muuta.
    Indeksifondide puhul on tegelikkus aga palju proosalisem: need fondid on vaid üks finantslahendus paljudest ja väiksemas mahus rakendatakse passiivselt juhitud fonde maailmas juba 1960. aastatest alates. Seega ei ole tegu revolutsioonilise lahendusega, mis oleks leiutatud aktiivselt juhitud pensionifonde kukutama. Indeksfondid on lihtsalt üks hea valik paljudest, mida pensionikoguja võib enda tuleviku kindlustamisel kaaluda ja sobivuse korral kasutada.
    Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisnõustamise või -soovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumise või soovitusena mis tahes lepingu sõlmimiseks.
    Fondi eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega indikaatorit fondi järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.
    Investeering fondi on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investori õigusi ja muid taolisi asjaolusid.
    SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal ja AS SEB Pank vahendavad AS-i SEB Varahaldus pensionifonde.
    Enne investeerimisotsuse tegemist tutvuge hoolikalt kindlustuslepingu tingimustega ja/või pensionifondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ning fondi kohta avaldatud muu teabega Pensionikeskuse veebilehel või SEB toodete asjus SEB veebilehel. Vajaduse korral pidage nõu AS-i SEB Pank või SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaali töötajaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Raadiohommikus: kuidas säästa kõrge elektri hinna juures kümneid tuhandeid eurosid?
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.