Artikkel
  • Eesti Pandipakend on 16 aastaga ringlusse saatnud ligi 4,3 miljardit pakendit

    Tänavu mais 16. tegevusaastat tähistav Eesti Pandipakend kogus kokku ja suunas mullu taaskasutusse rekordilised üle 266 miljoni ühekordse kasutusega pandimärgiga joogipakendit. Kokku on organisatsioon kogunud ligi 4,3 miljardit ühekordset ja korduvkasutatavat pandipakendit ning on Eesti pandipakendite kogumis- ja töötlemissüsteemist teinud ülemaailmse eduloo.

    „Hoolimata pandeemiast tingitud piirangutest ja ära jäänud suurüritustest oli eelmine aasta meie jaoks üle aegade kõige parema tulemusega. Rekordaasta põhjuseks võib pidada eriolukorraga tekkinud täiendavat vaba aega. Inimesed hakkasid koristama saunasid, suvilaid ja garaažinurkasid ning välja ilmusid ka krooniaegse pandimärgiga joogipudelid, mis sinna aastateks seisma olid jäänud,” nendib Eesti Pandipakend OÜ tegevjuht Kaupo Karba.
    Vaieldamatult positiivset mõju keskkonnale näitab fakt, et mullu koguti ja suunati taaskasutusse kümnest Eestis müüdud pudelist või plekkpurgist enam kui üheksa. Pandiettevõtjate poolt turule pandud tagatisrahaga joogipakendite ringlussevõtu määrad täitis Eesti Pandipakend järgmises mahus: plastpakendid 90%, metallpakendid 95% ja klaaspakend 86%. Muide, kõige aktiivsemalt tagastasid mullu pandimärgiga pakendeid Hiiumaa ja Lääne-Virumaa elanikud – vastavalt 240 ja 239 pakendit maakonna elaniku kohta.
    Lisaks vajutasid Eesti inimesed eelmisel aastal ka rekordarv kordi taaraautomaatide kultuurinuppu, millega jõudis Heategevusfondi Aitan Lapsi kaudu lasteni rekordiline pagas kultuurielamusi – annetusi tehti 143 742 korral, kogudes lastele üle 185 000 euro! 2011. aastal loodud Aitan Lapsi on tänaseks teatri, muusika-, kirjandus-, spordi- ja kunstielamusi pakkunud rohkem kui 163 000 lapsele.

    Mida saab kasutatud plekkpurgist ja plastpudelist?

    Kasutatud plastpudel saab ümbertöötlemisel enamasti uueks pudeliks, aga ka salatikarbiks ja harvematel juhtudel tekstiilmaterjaliks. Näiteks kulub ühe jalgpallisärgi tegemiseks seitse plastpudelit. Vana plekkpurgi ümbertöötlemine hoiab kokku aga koguni 95% energiat võrreldes esmasest toormest valmistatud purgiga!

    Eesti Pandipakend on nõuandjaks nii Euroopa, Aasia kui ka Aafrika riikidele

    „Väikese Eesti rikkuseks on puhas loodus, mille püsima jäämisse oleme palju panustanud. Sageli küsitakse, kuidas on see väikesel riigil nii hästi õnnestunud?,” räägib Karba. „Meilt on küsitud pandipakendisüsteemi loomise, pakendite ringlussevõtu ahela ning juurutamise kohta nõu mitmekümnest riigist, näiteks Maltast, Kosovost ja Gruusiast kui ka Inglismaalt, Jaapanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ning Lõuna-Koreast. Eesti turu võlu ja valu on muidugi väiksus – erilist mahuefekti ei teki, aga samas saab uuendusi kiirelt sisse viia ja neid katsetada.”
    Vaatamata 16 edukale aastale on süsteem, kus joogipakenditele lisatava pandirahaga motiveeritakse ostjat pakendit taarapunkti tooma, Euroopas üsna uus nähtus. Põhja-Euroopa riikides on see sõltuvalt riigist olnud kasutusel umbes viimased 26 aastat, aga on ka palju maid, kus alles otsitakse võimalusi joogipakendite tõhusaks kogumiseks. Sarnaselt Eestile kogub täna Euroopas pandisüsteemi kaudu joogipakendeid kokku veel üheksa riiki: Norra, Island, Taani, Holland, Saksamaa, Rootsi, Soome, Leedu ja Horvaatia. Eesmärk on neil küll üks, kuid lähenemine ja pandisüsteemi ajalugu erinev.

    Pandisüsteem algas piimapukkidest!

    Eestis võib pandisüsteemi alguseks pidada piimaringe ehk aega, kui 1960.–1980. aastail asetati maamajapidamistes piimanõud teeperves olevale pukile, kust piimaauto hommikuti mööda sõites piima kaasa võttis. Klaaspakendeid oli nõukogude liidu ja hiljem ka juba uue Eesti Vabariigi ajal võimalik viia taarapunkti, kasutada ise või lihtsalt minema visata. See olukord oli aga ebarahuldav toonase keskkonnaministri Villu Reiljani meelest, kes ütles 2004. aastal Eesti Päevalehele: „See niinimetatud mitteametlik müü- ja osta-süsteem vajab riigi sekkumist. Taarapunktide ja kogumiskonteinerite arv ei ole piisav. Ebahügieenilised kogumispunktid vähendavad inimeste valmisolekut joogipakendeid tagastada.”
    Tühi klaaspudel ja -purk on aga väärtuslikud materjalid, millest tehakse uusi asju loodusvarade kallale minemata. Vanadest klaaspudelitest saab teha uued, kui need purustatakse ning sulatatakse 1200°C juures. Keskkonda jäetud klaastaara aga ei lagune ja võib inimesi ning loomi vigastada. Loodusesse sattunud plastitükikesi peavad aga linnud ja loomad ekslikult toiduks ja söövad need endale sisse. Täna tehakse plastpudelist ringmajanduse põhimõttel plasthelbeid, millest toodetakse valdavalt uue plastpudeli toorik ja seda korduvalt.

    Klaaspudel on lõputu taaskasutusvõimalusega – ühekordne klaaspudel sulatatakse uueks klaaspurgiks ja pudeliks. Korduskasutatav pestakse hoolikalt ja täidetakse uuesti joogiga.

    Uus pakendiseadus lõi senise süsteemi ümber

    Niisiis tuli puhta looduse püsimajäämise nimel leida lahendus! Selleks panid 2005. aastal kolm joogitootjate ja -maaletoojate liitu ning Kaupmeeste Liit seljad kokku ning asutasid taaskasutusorganisatsiooni Eesti Pandipakend. 2005. aastal kehtima hakanud uus pakendiseadus lõi uue ja selgema taaratagastussüsteemi ning üha rohkem populaarsust kogunud metallist, klaasist ja plastist joogipakenditele kehtestati tagatisraha.
    Pakendiseadusest tulenevalt ei pandud aga pandi alla toiduainete pakendeid, kuna toidupurkide vastuvõtmine suurendaks tagastuspunktides hügieeniriske, sest paljud taaraautomaadid paiknevad kauplustes. Kui joogipakendid on suhteliselt puhtad, siis toidupakendid vajavad toidujääkidest puhastamist, mida teinekord teha ei viitsita. Toidupakendid, sealhulgas klaaspurgid saab ikkagi taaskasutusse suunata, viies need pakendikonteinerisse või kasutades kollase pakendikoti teenust.
    Kuna purgisuppi ja moosi tarbitakse pigem kodusemates tingimustes, on neid mugav pakendikonteinerisse sorteerida. Jooke tarbitakse aga samas suurema tõenäosusega avalikus ruumis ning seetõttu on pudelitel suurem risk jääda looduskeskkonda või mõnesse olmeprügikasti kasutult vedelema. Pakendile lisatud tagatisraha paneb tarbijaid mõtlema, et pakendi taaskasutusse suunamata jätmisel raisatakse ressursse ja loobutakse ka oma panti pandud rahast. Eestis jõuab täna 90% müüdud pandipakenditest keskkonnasõbralikult ümbertöötlemisse, ent see number saaks olla veel suurem!

    Õnnestumise üks võti: tagatisraha peab olema piisavalt motiveeriv!

    Tagatisraha 10 senti pakendi kohta motiveerib pandipakendeid tagasi ringlusesse tooma. Ja tänu harjumusele supipurke ja kange alkoholi pudeleid kogumiskonteineritesse viia, jõuavad sinna ka välisriikidest Eestisse toodud pakendid. Kiiduväärt on Prisma kauplusteketi algatus, mille taaraautomaadid võtavad tasuta vastu välismaalt toodud Eesti pandimärgita metallist ja plastist joogipakendid, suunates need Eesti Pandipakendi abil taaskasutusse.
    Üheks õnnestumise võtmeks on kindlasti ka pandipakendite stabiilne taaskasutusmäär, mis hetkel kõigub aastate lõikes 85-95% vahel. Selleks ollakse palju panustanud keskkonnaharidusse, koolitades lasteaia- ja koolilapsi, tutvustades neile pandipakendite käituskeskust ning näidates, millist elu elavad kogutud pakendid edasi pärast kaupluse taaratagastuspunkti toomist. Aastate jooksul on keskkonnaharidustundi pakutud 22 000 lapsele. See on pikaajaline töö, kuid kasvavaid uusi põlvkondi on võimalik suunata ja rõõm on, et nemad omakorda õpetavad oma vanemaid ja vanavanemaid. Eesti Pandipakendil on koostööpartnereid, kes ütlevad, et pärast sorteerimisjaamas külaskäimist klassiga on lapsed pannud nad kodus pakendeid sorteerima.
    2019. aasta kevadel tõi Eesti Pandipakend turule uudisteenuse korduvkasutatava pandinõu, et aidata ürituste ja festivalide korraldajatel vältida ressursse raiskavate ühekordsete joogitopside ja nõude kasutamist. Pandinõu toimib seega pandisüsteemi põhimõttel, kus ostetud joogi või toidu nõule lisatakse tagatisraha ja seda tagastades saab ürituse külastaja pandiraha täies ulatuses tagasi. Eesti Pandipakend peseb nõud pärast kasutamist 80°C juures uuesti puhtaks, et neid saaks korduvalt ja keskkondahoidvalt kasutada.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.