• Jaga lugu:

    CH Konsultatsioonid: raamatupidamisfirmadest saavad peagi sisuliselt tehnoloogiaettevõtted

    Innovatsioon ja digitaliseerimine on tänapäeval paljude valdkondade jaoks olulised märksõnad. Raamatupidamisteenuseid pakkuvad ettevõtted peavad lisaks oma tavapärasele tegevusele keskenduma näiteks ka erineva äritarkvara arendamisele, ütles CH Konsultatsioonide partner ja tegevjuht Christer Haimi.

    CH Konsultatsioonide partner ja tegevjuht Christer Haimi
    Raamatupidamis- ja maksualast nõustamist pakkuv CH Konsultatsioonid tegutseb Eestis, Soomes ja Leedus ning täna teenindab ettevõte ligi 800 klienti. Alati pole see aga nii olnud. Kui Christer Haimi oma ettevõttega alustas, oli ta ainus töötaja ja muidugi proovis ka kõigega ise hakkama saada ning tegeles isegi IT-asjadega. „Ega alustaval ettevõttel pole ju ka vahendeid teab kui palju ja siis teedki ise nii palju kui võimalik,“ meenutas Haimi. Esialgu õnnestuski täitsa ise hakkama saada viirusetõrjeprogrammide ja muu esmavajalikuga, kuid klientuuri kasvades kasvasid ka nõudmised. „Meie äris peavad andmed olema väga kõrgel tasemel turvatud, see on ülisuur äririsk,“ nentis Haimi. „Teenindame praeguseks ligi 800 klienti, kes kõik on meile usaldanud oma raamatupidamis- ja maksuandmed.“
    Nii otsustaski Haimi ühel hetkel, et nüüd on aeg IT-partneri valimiseks ja algas praeguseni kestev koostöö Teliaga. Ettevõttes on olemas oma IT-juht, kuid kõik IT-tugiteenused tulevad Eesti ja Soome puhul Telia Eesti poolt.
    Andmemahud järjest kasvavad ning ettevõte kasutab andmete hoidmiseks ka pilveteenust, mis on ka turvalisuse aspektist mõistlik. „Isegi kui mõni töötaja klikiks mingil pahavaraga lingil ja viirus pääseks arvutisse, siis võib rahuliku südamega kõvaketta ära puhastada. Vajalikud andmed saab pilvest jälle kätte,“ tõi välja Haimi.
    Arendamisel oma majandustarkvara
    Haimi hinnangul saavad peagi raamatupidamisfirmadest sisuliselt tehnoloogiaettevõtted, just erineva äritarkvara arendamise osas. „Kui praegu käib audiitor kontrollimas ettevõtet, siis tulevikus hakkab ta auditeerima majandustarkvara,“ märkis Haimi.
    Ka CH Konsultatsioonid tegi tulevikule mõeldes poolteist aastat tagasi otsuse hakata arendama oma majandustarkvara. Kusjuures arendustiim on ettevõttel Armeenias. „Eelmise aasta aprillis hakkas esimene arendaja Armeenias tööle ja tänavu aprillis saime esimese nö algtoote valmis, sellise baasasja, millega saab juba tööd teha,“ kirjeldas Haimi.
    E-arveid võetakse omaks visalt
    Kuigi Eesti digitaliseerituse tase on üldiselt üsna hea, Haimi sõnul on Soome Eestist siiski veel mõnevõrra ees nii tehingute automatiseerimise kui paberivaba raamatupidamise osas. Ka e-arvet pole Eestis ikka veel päris lõpuni omaks võetud. Riigiga suheldes peab seda kasutama, aga ettevõtete omavahelistes suhetes on selles osas veel arenguruumi, nentis Haimi. „Ettevõtted on harjunud ühtmoodi tegutsema ja kui keegi ei nõua, siis võetakse uusi asju aeglasemalt omaks,“ ütles ta, lisades samas, et kui tegu on väikefirmaga, kus tuleb kuus vaid üksikuid arveid koostada, siis polegi ka majanduslikult mõttekas mõne e-arve programmiga liituda.
    „Meie oma tarnijatelt nõuame alati e-arve esitamist ja vahel tuleb ikka pingutada ja mitu korda küsida, et see e-arve kätte saada,“ rääkis Haimi. Tema hinnangul saaksid suured ettevõtted, kellel on palju kliente, seda protsessi mõjutada. Soomes suured ettevõtted hakkasid ise nõudma e-arvete kasutamist ja seetõttu on see ka rohkem levinud seal. „Näiteks kui Telia hakkaks nõudma, et kõik ettevõtted peavad neile e-arve edastama, siis kindlasti see mõjutaks e-arvete omaksvõttu,“ ütles Haimi.
    E-arvete kasutamine annab suurte mahtude puhul märgatava aja ja tööjõu kokkuhoiu. „Meil oli näiteks ostuarveid eelmisel aastal 118 000 tükki, kulutšekke 71 000, müügiarveid 76 000. Näen, et kui me oma majandustarkvaraga suudaksime pooled neist e-arvetena ära hallata, oleks juba korralik tegevuse optimeerimine,“ rääkis Haimi.
    Suur osa raamatupidaja tööst automatiseerub
    Äritarkvara tulevikust rääkides ütles Haimi, et ühel hetkel hakkavad programmide erinevad osad omavahel reaalajas suhtlema ja palju liigutusi muutub automaatseks. „Ühel hetkel on ka näiteks meie arendatav majandustarkvara nii arukas, et tulevad automaatkanded,“ ütles Haimi. „Raamatupidaja hakkab tegelema erisustega, mida programmil pole, aga enam neid automaatseid liigutusi ei tee.“
    Kuigi võib tunduda, et suure osa raamatupidaja tööd saab masinatele anda, siis raamatupidaja kui ameti ära kadumist Haimi ei karda. „Tegelikult on raamatupidajaid praegu puudu,“ nentis ta. Tema hinnangul kaovad küll lihtsamad raamatupidajate tegevused nagu näiteks andmesisestus, aga hoopis olulisemaks muutub suure pildi nägemine. „Selline inimene, kes töötab bilansi ja kasumiaruandega ja näeb seal seoseid, jääb ikka hinnatuks,“ kinnitas Haimi, kelle ettevõte loob igal aastal juurde 3-4 raamatupidaja töökohta ehk ühe keskmise Eesti raamatupidamisbüroo jagu. Nii on CH Konsultatsioonide Eesti, Soome ja Leedu üksuses kokku tööl juba 50 inimest ja kasv jätkub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Lauri Kurvits - vikaar ja kirglik meresõitja
Lauri Kurvits on oma elus kokku sidunud kolm üsna eri­palgelist tegevust, milles kõigil kanda võrdväärselt tähtis roll. Olles tegev kaitseväes ning toimetades Tallinna praost­konnas vikaarina, on ta ka Kalevi Jahtklubi ülem ning kirglik meresõitja, kes vabal hetkel purjed heiskab. Äripäeva Suve-eri uuris mehe tegemisi lähemalt.
Lauri Kurvits on oma elus kokku sidunud kolm üsna eri­palgelist tegevust, milles kõigil kanda võrdväärselt tähtis roll. Olles tegev kaitseväes ning toimetades Tallinna praost­konnas vikaarina, on ta ka Kalevi Jahtklubi ülem ning kirglik meresõitja, kes vabal hetkel purjed heiskab. Äripäeva Suve-eri uuris mehe tegemisi lähemalt.
Töötajaid otsivad Taani firmad vaevlevad rämpsavalduse laviini all
Iga viies Taani ettevõte saab töökuulutuse peale avaldusi kandidaatidelt, kes tegelikult ei tahagi firmasse tööle pääseda. See on ettevõtjad välja vihastanud, kirjutab kohalik majandusleht Borsen.
Iga viies Taani ettevõte saab töökuulutuse peale avaldusi kandidaatidelt, kes tegelikult ei tahagi firmasse tööle pääseda. See on ettevõtjad välja vihastanud, kirjutab kohalik majandusleht Borsen.